Ilus asi igas päevas!

Reedel tuli maam külla. Jube tore oli teda üle mitme kuu jälle kohata! Avastasin, et ta silmadesse on sära tulnud! Isver kui ilusaks see teda tegi! Imetlesin teda hea mitu tundi! Lõpuks jõudsin arusaamisele, et inimese ilu on ka kvalitatiivne nähtus, kuid kui sul puudub silmis sära ja emotsioon, siis olgu need näojooned kui ilusad tahes, see väga ei loe!

Liisu tembutab endiselt. Kuigi jah, vahepeal näitab juba rahunemise märke! Siis aga ärkad hommikul mingi kolksu peale üles, ruttad kööki ja aru ei mõista, mis nüüd juhtus. Asjatad veidike, nii muu seas hakkad prahti prükkarisse poetama ja voilaa, prükkar-Liisu seal põhjas! No on normaalne elajas ikka!

Kõige tipuks juhtus eile täiesti kogemata see, et ma käisin teisel deidil! Läks veidike kehvemini, kestis ainult 13 ja pool tundi! See on üks ülimalt huvitav suhe (kui nii võib üldse nimetada!). Ärevus tahtis eile õhtul küll ära tappa. Päris mitu korda mõtlesin, et nüüd ma oksendan nagu South Parki Stan, kes tüdrukut näeb.

Aga üldine foon on täielik rahu. Zen! Ja siis on mingid pisiasjad, mida üldse ei mäletanudki enam, et need üldse olemas on! Nagu kerge pai... Või tunne, kui läbi une ninad üksteist leiavad... Iga päevaga üllatab mind üha enam, kuidas me oleme täiesti erinevatest maailmadest, aga ometigi on nii palju ühiseid kiiksusid, mis on oluline või mida me teeme. Mul on nii õudsalt kahju, et seekordne mull jälle läbi sai! Ma juba praegu tunnen sellest puudust! Kas see ongi armastus?

Varganägu Liisu!

Liisu on ulmeline kiisu! Ma pole veel päris sotti saanudki, mis sorti tegelane ta on. Kas ta ongi siuke nunnu ja õrn või on see ainult mask. Kahtlustan viimast! Igal juhul on ta räme varganägu! Saaks ainult midagi söödavat varastada ja selle kohe pintslisse pista! Kass, kes sööb shokolaadi, õunakooki, küpsiseid... Ja eile napsas ta poisi näppude vahelt ketšupise viineri ning hingas selle lihtsalt sisse!!! KASS, näri vähemalt!!!

Eelmine perenaine kirjeldas Liisut kui väga rahulikku looma, kes hoiab pigem omaette, aga samas teisi loomi ja inimesi ei karda. Kõht on õrn koht, puudutada ei tohi ja ega ta kunagi selili ka pole olnud! Arvas, et ehk on see tingitud tema "defektist", väljasirutamine on ehk ebamugav. Nomaeitea. Mulle tundub, et temaga pole lihtsalt tegeletud! Kammi pole see kass küll kunagi näinud! Üks õhtu hakkasin teda harjama, vaatas mind päris napakalt suur "WTF?" silmadesse kirjutatud! Varsti pani mulle ühe korraliku kräunu ja käpavirutuse kirja ka. Tuleb veel harjutada!

Rahulikkus? Rocky on rahulik! Liisu on kõike muud kui rahulik! Ta kogu aeg sõelub kuskil, ajab midagi taga, nurrub ja kräunub! Ma varem võisin ainult aimata, millest kassiomanikud rääkisid, kui kurtsid hilisõhtuste tramburaide üle! Liisu bioloogiline kell on 22:16! Minuti pealt! Siis hakatakse mööblit liigutama! Rocky tundub täitsa nautivat olukorda, võtab Liisut kui meelelahutuslikku elementi, sätib ennast mugavalt vedelema ja vaatab pealt, mida see Liisu korraldab! Ja Liisu muudkui korraldab! (Liisul on luba magamistoas käia! Voodisse küll veel mitte, aga põrandalt võib Rockyt vahtida küll!)

Ja mis lugu see oli, et kass ei ole selili? Eile koju jõudsin, siis esmalt aeles Rocky selja peal ja seejärel võttis Liisu koha sisse ning lasi samamoodi püherdamist!

Arvestades seda, et Liisu on kõigest nädal aega meie juures olnud ja vaadates tema võimekust kohaneda, siis paneb veidike kukalt kratsima. Miks ta niimoodi varastab, kas ta on palju näljas olnud? Üldse tundub, et see kass on veidike hirmu all elanud. Nädal aega uues kodus ja kass on täiesti vabalt neli käppa taeva poole ning ei tee teist nägugi, kui keegi teda näppima tuleb! Eile tundus, et ta nagu liigub ka paremini kui varem. Ehk pole lihtsalt enam nii pinges... Igal juhul võib öelda, et esimene nädal on päris ladusalt läinud. Ainult mõned vargused ja kaks pissiloiku väljaspool kasti.

Üks asi jääb küll segaseks, kuidas sai küpsis 2m kõrgusele kassi puu otsa? Liisu väidetavalt väga ei roni ja Rockyl on küpsistest savi! Üks neist väidetest on ilmselgelt vale! Ei tea kumb?

Suvi ongi selleks korraks läbi. Aga pole hullu, sest alati saab ise oma elu värvilisemaks ja maitsvamaks teha! Näiteks võib võtta ühe suhkrupaki ja selle oma ridiküli valada! Uskuge mind, elu muutub kohe kordades magusamaks ja kõik kõige paremad emotsioonid on garanteeritud! Tükiks ajaks ilmselt! :) /Loll pea on ihu nuhtlus!/

Ootaja aeg on pikk!

Mitu päeva närib mul sees küsimus, kuidas edasi? Et see aeg ka kiiremini ei lähe. Teate küll, ootaja aeg on pikk! Ja need sekundid venivad nagu tatt!

Selge on see, et see, mis toimub praegu, nii see asi edasi minna lihtsalt ei saa! Seisak! Aga kuhu edasi? Millal on õige aeg? Milline on õige tee?

Täiesti ootamatult kuulsin automakist täna hommikul sellist lugu. Võttis väga nostalgiliseks!

Hookus-pookus

Küll need naised on ikka uudishimulikud! Eile oli järjekordne Täiuslik Teisipäev, kus sai tsikkidega ümber laua maha istutud, igaühel mõni põnev kirjandusteos kaasas. Süütasime küünlad, kustutasime suured laelambid ja hakkasime põnevate numbriarvutustega sissejuhatust tegema. See on ikka hiiglama huvitav, kuidas sünniaeg määrab inimese. Loed neid elutee ja KUA numbrite kirjeldusi ja mõtled, et kust krdi kohast nad teavad? Samas, kui võtad teise numbri ette, siis see ei lähe üldse mitte.

Iga minutiga sai ikka veits käredamaid asju ette võetud. Õhtu grande finale oli taropakk!

Ma kunagi avastasin tarod enda jaoks hoopis mediteerimise eesmärgil. Tarot of Spirit on hästi vaimne ja mediteeriv pakk, mida kohe rõõmuga julgen soovitada.

Sealt edasi tekkis niisama huvi kogu selle kaardipaki ülesehituse ja sisu pihta. Nüüd olen aastakese tegelenud ka tavalise Raider Waite pakiga. Ei, ma ei ennusta! Küsid kohe, et mida nende tarodega siis veel saab teha? Mediteerida :) Ja mõtteid koondada! Olukordi lahti mõtestada. Nõu küsida. Igasugu asju, mis vähegi pähe tuleb! Ei pea alati ennustama! Ma usun saatusesse. Kui on määratud Narva minna, siis sinna sa ka lähed, aga nüüd ole mees ja vali ise, kas sa põrutad tuhatnelja mööda kiirteed või lähed näiteks läbi Kuressaare. Sinu valik! Lõpetad sa igal juhul Narvas!

Eile sai siis paar situatsiooni lahti laotud ja soovitusi õigeks edasitoimetamiseks küsitud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Huvitav on see, kuidas erinevate inimeste puhul on laotud pilt absoluutselt erinev! Isegi kui pildis esineb päris palju samu kaarte! No ei ole midagi öelda, peab uskuma lihtsalt! Sest kuidas muidu seletada asja, et ühele laotud pilt isegi mitte ei kõnetanud kedagi teist, rääkimata sellest, et oleks õnnestunud teise inimese olukorda sinna sisse tõlgendada!

See on nii ulmeliselt huvitav! Kosmos! Aga mina jäin ikka pimedusse kobama!

Vaga vesi, sügav põhi!

Naiivsus peaks olema karistatav! St tegelikult ongi ju. Ma karistan ennast ise oma heausklike tegevustega.

See õrn ja väike ja habras ja väeti Liisu on suur nahhaal ja varganägu! Teeb ainult sigadusi! Ja täiesti süüdimatult! Eile hommikul kööki astusin, avastasin, et kauss oli shokolaadivahvlitest tühjaks saanud ja terve laud pudi täis! Kass, kes sööb šokolaadi?!?

Õhtul tegin hooaja esimese õunakoogi. Olin just plaadi tühjaks tõstnud koogitükkidest ja köögist lahkunud, kui käis ilgelt suur kolakas! Ruttasin vaatama, mis juhtus! Vaatepilt, mis avanes, ajas mind täiesti nutma! Keset ahjupanni istus Liisu, kes oli kõrvalt taldrikult endale koogitüki varastanud ja nüüd õgis seda kahe suu poolega! Poole tegevuse peal oli ta muidugi midagi ümber ajanud ja tohutu segaduse tekitanud! Ai kurja noh! Muidugi sain mina hoopis Liisult õiendada, et mida sa mutt segad keerulise ja mitmekihilise õunakoogioperatsiooni juures!?! Selles elukas pesitseb vanakuri ise!

Lähen sinna ruumi, kus kuningas jala käib... FREEZE!!!

Selles elamises pole nende viie ja poole aasta jooksul mitte ainumat ämblikku olnud! Ja nüüd siis selline peletis? SUUR!!! Mis toimub? 

Enesekehtestamine kasside moodi!

Reedel kolis Liisu meile sisse. Muidugi olin ma hirmujudinates, sest Rocky pole elus ühegi loomaga varem kokku puutunud ja ta on mul paras argpüks ka! Niisiis läks Liisu esialgu eraldi tuppa, et vältida suurimaid konflikte. Algus oli rahulik. Liisu kurvastas seal oma toas ja oma pesas, ilmselgelt igatses oma eelnevat elu. Rocky oli aga häiritud, sest mingid uued lõhnad toodi koju ja ta ei saanud üldse aru, mis värk on. Suuremaks uudishimu rahuldamiseks võtsin sokid, hõõrusin kumbagi kassi ühe sokiga ja tegin sokivahetust. Liisul oli täiesti savi! Rocky aga uudishimuliku isasena nuustuas selle soki peaaegu ribadeks! Ei saanud rahu!

Esimene öö läks lihtsalt, nagu põgusalt ka juba vihjasin. Korraks ainult käisin uut kiisut lohutamas. Järgmine päev möödus suht sarnaselt, uus kodanik magas oma eraldatud toakeses, küll juba igal pool mööda tuba laiali ja Rocky piidles teisel pool ust. Poole päeva pealt rahunes rohkem maha ja hakkas oma asjadega tegelema. Arvasin, et nii lihtsalt lähebki. Läksin magama.

Pool üks öösel ärkan selle peale, et keegi võtab kuskil ust maha! No mis lahti? Rocky passib poisi toa ust ja Liisu kraabib täiega auku sisse! Tegin siis ukse lahti, kas juhtus miskit? Tähtis Liisu vahib mulle suurte helesiniste silmadega otsa ja väga eneseteadlikult hakkab toast välja tulema. Nojah, ma küll plaanisin öösel magada, aga eks siis vaatame, mis juhtuma hakkab! Rocky oli väga häiritud! Ta ainult sisises ja urises vaheldumisi! Karvu väga turri ei ajanud, nii et päris kurjaks ta ikka ei saanud. Küll aga lõhna järgi võis arvata, et ta lekitas üht-teist suurest ärevusest! Kui urin juba lõrinaks muutus, siis Liisu nagu korralik daam kunagi istus maha, vaatas oma suurte mummusilmadega Rockyt täpselt sellisel ilmel, et mida sa mees lõrised ja ootas rahulikult, millal lõrin vaikseks jäi. Siis tõusis jälle püsti, jalutas veidike, Rocky hakkas lõrisema, Liisu jälle kükitas. Kõik kordus. Terve elamise käis niimoodi ülbelt läbi. Ja iga korraga jäid lõrinad järjest kiiremini ära, sest mida sa selle jäärapäise tegelasega ikka peale hakkad. Muidugi annad järgi! Ma ainult imestasin, vat nii tulebki meestega ümber käia! Rahulikult ja kangekaelselt ja üks samm korraga! Juba väike loomapreili teab seda, miks siis 36aastane naisterahvas nii loll ometigi on? :D

Lõpuks ma lihtsalt ei viitsinud enam neid kasse passida, läksin magama ära. Kui liiga suureks draamaks läheb, küll ma selle peale siis ka ärkan. Vastu hommikut ühe korra tehti äratus, Liisu oli mu padjale roninud ja vat seda Rocky talle ei lubanud, vaid kihutas tuhatnelja minema!

Tänaseks on seis selline, et nad käivad ja passivad teineteist umbes meetrise vahega, vahepeal teevad koledaid hääli, aga samas söövad, püherdavad ja mängivad täitsa rahulikult. Teist elukat silmist ära ka ei saa lasta! Rocky on tagasi võtnud ka poisi toa st käib seal aeg-ajalt olukorda kontrollimas. Magamistuppa Liisu tulla ei tohi, mujal on lubatud olla. Selle eest aga ülbe Liisu sööb Rocky kausist ja käib ka tema liivakastis. Ometigi on kõik asjad tal ka endal olemas. Arvestades, et reedest on tõesti ainult loetud päevad möödas, siis usun, et tulemus on päris hea. Vähemasti ei murra nad teineteist!

Praakkiisu ja Uus-Meremaa!

Otsisin mina netist võimalikke kõlareid elutuppa ja otsisin ka oma uue "projekti" tarbeks dj-mikserpulti ja sattusin hoopistükis kuulutuse peale, kus pakuti ühte puudega kiisut. Juba 2a vana, nii et valikud olid, kas kiiresti uus kodu või see teine variant, sest praegusesse kohta lihtsalt ei saanud jääda! Katsusin küll ignoreerida nähtut, kuid päeva jooksul hakkas see mind seest nii närima, et otsisin kuulutuse uuesti üles, helistasin ja leppisin kokku külastuse. Ise mõtlesin, et see on nagu poeskäimine, näed mõnda jube ilusat riideeset, aga proovikabiinis tuleb sellest langevarjulaadne asi hoopis välja. Võtsin poisi aiast peale ja läksime kiisut vaatama. Juhtus aga see, et kutt teatas, et kiisu tahab väga meie juurde elama tulla ja lähme nüüd! Saage tuttavaks, meie verivärske pereliige pisike selgroodefektiga kiisu, kelle nimi on Liisu.

Ta veel kohaneb, on täiesti omaette poisi toas. Öösel veits nuttis, käisin teda kaisutamas. Täna on juba ringi siblinud, veidike ka joonud. Käisime koos rõdul chillimas. Aga kui pakkusin, et tuleks teise tuppa kaasa, siis pani plehku. Eks iga asi omal ajal.

Ma juba mitu aega olen tõsiselt kaalunud Eestist lahkumist. Ennekõike selle pärast, et ma lihtsalt ei suuda seda pidevat ülelaskmist ära kannatada ja need pidevad kriitikanoodid teatud inimestelt ajavad hulluks. Ma ei jaksa nendega jageleda ja siis muidugi oleks kõige lihtsam lahendus ära kolida. Viimased nädalad olen suuna Uus-Meremaale võtnud, uurinud maad, vaadanud töökuulutusi jne. Ja siis täna hommikukohvi sisse larpides jäi mu silm pidama teisipäevaõhtusel veinipudelil. Kokkusattumusi ei ole olemas ju?!?

Muidugi pani see mul tundlad liikuma, sest ometigi igas asjas on märke tarvis näha. Nüüd tulebki minna!

Viisin poisi linna muusikaelamusi saama ja rahvaga tutvuma, seda enam, et superilus ilm oli ja vabadust tuleb tähistada! Ja siis üks hetk lõi pea selgeks, see ei ole mitte vihje, et pean minema! Tema ongi minu Uus-Meremaa!

Armunud inimesed ei ole väga loogilised! :D

Ebausk x3

Holy crap! Mul on aken kinni ja see MUST LIBLIKAS käis praegu akna taga koputamas! Väga tahtis sisse saada!

1. külastus 28. juulil
2. külastus 3. augustil

Reality check!

Peale selliseid toredaid sündmusi on jube raske endise eluga edasi minna. Oled loetud tunnid kuskil mullis ja elad nagu päris elu ja siis astud tagasi oma rutiini, mis tundub järsku võõras ja ahistav! Ometigi on see ju ka minu elu, miks ta siis nii vale tundub? Kas õnn ei saagi olla osa argipäevast? Mis jällegi on vale, sest ma olen ju õnnelik! Mul on kõik va see üks! Kas tõesti see konkreetne üks puudus mõjubki tõrvana meepotis, et ei suudagi tervet pilti piisavalt roosilisena näha?

Paar kuud tagasi sai Volbeadi plaat tellitud. Täiesti null-plaat minu jaoks. Ja nüüd paar päeva tagasi nõudis kutsikas, et see CD tuleb autos ketrama panna. Kuulan ja kuulan ja imestan, miks ma varem sealt midagi ei leidnud? See on ju ääreni uhkeid mõtteid täis! Mitmendat päeva juba kuulan!

Kuula Spotify's!

Volbeat 

Goodby forever

Did you say the thing you wanted?
Have you ever felt in love?
A moment where no problems would ever get you down
Free as an eagle but only for a day (yeah listen)

The final is a warning, wake up before you go
There'll be no second chances, that day you're on your own
Let out the feelings, tomorrow may not come

All alone in the dark, move the curtains for once
See the light life has brought, or goodbye forever
Take the arms that embrace, no more being afraid
Feel the sun on your face, or goodbye forever

meaning

It's like when you choose to become a gamer, no more sun on your face, all alone in the dark and just says goodbye to everything... LOL

See all

Were you listening to the evening?
Have you ever felt the dawn?
When everything around you told stories from the world
Dear mother nature speaks louder than you know
(Oh listen)

The final is a warning, wake up before you go
There'll be no second chances, that day you're on your own
Let out the feelings tomorrow may not come

All alone in the dark, move the curtains for once
See the light life has brought, or goodbye forever
Take the arms that embrace, no more being afraid
Feel the sun on your face, or goodbye forever

We are the birth
We are the end
We are the souls
We have a name
We are the rising and fallen ones
We are the spirit forever more

Esimene deitt!

Võib öelda, et esimese kohtingu kestvusrekord tuli siit päris kindlasti! 14 tundi läks nagu niuhti! Ja isegi ei tegelenud siivutustega! Wow.

Ma olen nüüd kadunud! Lootusetult kadunud! Ja ma endiselt olen kogu selle tundemaailmaga täiesti üksi ja omaette! Jube keeruline! Ja jube äge on ka! :) Kõige kummalisem, et ma olen ju kogu aeg kuskil sisemas teadnud, et see kõik täpselt nii ongi! Hinges on suur ja sügav rahu praegu!

Tahaks ajamasinat, kiikaks sinna tulevikku, uudishimu ja kärsitus on lihtsalt nii suur! (Jajahh, kärsitus ja rahu ühes postis, ei kõla väga loogiliselt :D)

16.8.16 - kokkusattumusi ju ei ole olemas!

Täna on SEE päev, mida ma olen hea mitu aega juba oodanud. Kogemata avastasin, et tänasel teisipäeval on väga huvitav kuupäev ka küljes. Ilmselgelt tähenduslik. Divine blessings. Hommikul teki alt välja ronides pudenes mu roosast kvartsist pärlikee algosakesteks ja igas ilmakaares mööda tuba laiali. Terve mu magamistuba on nüüd roosat kvartsi täis! Kui varem on mõni pärlikee ära lagunenud, siis ta lihtsalt läheb katki ja kukub küljest ära. Parimal juhul saab ainult mõnda üksikut pärli käpuli mööda maad taga ajada. Aga see suisa põgenes mu juurest ja iga pärl hüples mööda tuba veel mõnda aega ringi! Nagu filmis! Olen lahkuminekust saadik roosat kvartsi endaga kaasas kandnud. Huvitav, et see just täna mu juurest lahkuda otsustas. Täna, kui on 16.8.16 ja uhke deitt.

Ja siis panin magamistoas laelambi põlema. PAUH! Ei põlenud enam. 

Tõuse ja sära, sest on ju SININE esmaspäev!

Ärevus ja liblikad kõhus on ikka päris õudsad asjad. Kuidagi täiesti ootamatult juhtus nii, et mul on homme deitt! Nagu päris kohting õhtusöögi ja muuviga! PÄRIS DEITT! Lapsehoid läks ka kuidagi eriti libedalt, võtsin pool päeva hoogu, et Aasta Isa informeerida tema teisipäevaõhtustest plaanidest. Ja näe, juba ta helistabki! Ja nagu tellimise peale hakkab väga rõõmsal toonil rääkima: "Kuuuule.. Ma mõtlesin... Et võtaksin teisipäeval poisi...!" JESS! Korras! Jah, muidugi! Kõrgemad jõud on ilmselgelt minu poolt!

Ma nüüd kohe ei tea, mida ära teha. Paigal olla üldse ei kannata, muudkui sibliks ringi. Terve nädalavahetus on selle sahmimise tähe all läinud. Tassisin seismajäänud asju prügisse. Rõdu sai üle mitme aasta täiesti korda! Vannialuse kraapisin puhtaks. Juunis, kui magamistuba remontisin, siis lasin mahasõidetud nurgad pahtliga üle. Võtsin nüüd nõuks värvi ka peale lükata. Tõin värvikaardi järgi poest isegi poti värvi. Ja muidugi pole päris lõpuni õige toon. Sain kohe terved seinad üle võõbata! Jälle mitu tundi sisustatud! Isegi auto nühkisin seest puhtaks! Mina, kes ma vihkan koristamist!!!

Õnneks on varsti homme, vastasel juhul poleks mul varsti enam midagi koristada ega remontida!

Hommik algas ka hästi. Kell 6 oli uni kadunud. Kuidagi venitasin 7ni välja. Ja tööl sain vägeva mürepiimase latte! Juhhuuu! Õnneks mekkimiseni ei jõudnud, lõhn oli juba liiga võigas! Tulin kepseldes mööda koridori ja vist ütlesin liiga rõõmsakoeliselt "Tere!", sest meeskolleeg suisa seisatas ja jäi mind pika pilguga vaatama. No mis? Ma olen jube rõõmus lihtsalt! KEVAD SÜDAMES! You should try it! 

EDIT: Üks pisiasi jäi mainimata. Ma otsustasin ju oma halli talvemantli mustaks värvida! Ja nüüd olen sunnitud deitima mustade näppudega, sest ometigi loll pea on ihu nuhtlus!

Väga seksikas!!! Head isu!!! :D

Hot Mama!

"Oi püss ja püha müristus!" Just-just. Allu veel teiste agitatsioonidele ja pane see püksipilt Instagrami. Paar tundi hiljem ma täiega kahetsesin oma tehtut. Alguses oli tore, järsku hakkas toredaid kommentaare tulema, aga kui ootamatult aktiveerusid meestegelased, kes muidu tänaval vastu tulles isegi tere ei suvatse öelda. Siis läks asi kahtlaseks. Kuidagi jube ootamatult tuli igast pilust mesijuttu ja moosi. Ja mitte keegi neist ju ometi ei mõelnud seda südamest! Päris kurb.

Vaksturulliga piku pead ei viruta, aga kui kasvõi korraks suudad neilt initsiatiivi käest ära võtta, siis koheselt kaob mott ja ka soov sinuga edasi suhelda. Need uhked vakstukoivad ei loe ka äkitselt enam midagi! Kui kahepalgeline saab veel olla? Küsisin otse, et miks sa mulle kirjutad? Tavaliselt sellest piisab, ei tule enam ühtegi piuksu. Kehvemal juhul saad mingit sooja õhku vastu ja õige pea hakkab kooruma, kuidas naisega on kõik nii pekkis ja kohe minnakse lahku! Yeah right! Tavaline ümar jutt, mida kohtab kahjuks pea iga nurga peal! Päriselt ka, mehed, mis kohaga te mõtlete?

Kurb hakkas. Liha. Ei midagi muud.

* * *

Kinos käisin eile. "Bad Moms'i" vaatamas. Treila oli ikka väga rokkiv ja äge, tuli ju vaatama minna.

Komöödia, paar kohta ajasid isegi naerma. Mingeid väga äkilisi nalju ei käinudki läbi. Tundus isegi, et me tsikkidega oleme igapäevaselt palju otsekohesemad ja ehk isegi äkilisemad. Suht koheselt löödi peategelasele nuga selga ja keerutati seda seal haavas päris mitu head aega. Valus oli, väga valus oli. Selline äratundmine, täielik deja vu. Lõpus üritati küll õnnelikku lõppu imiteerida, aga kahju oli juba tehtud. Pisardasin päris korralikult.
"Moms don't give up" pole küll teab mis õnnestunud motiveerimiskõne! Kui sul ikka s*tt on, siis teine kord oleks abistavat kätt ka tarvis, mitte et peadki üksi tugev olema, sest teisiti pole võimalik mitte kellegi jaoks!

Shopping Hard!

Ma olen 36 ja ma näen parem välja kui kunagi varem! Kuidas see võimalik on?

Käisin eile Denim Dreami outletis. Olin sunnitud ju üks päev ootamatult endale elu esimesed firmateksad soetama. Ja veel millised teksad!!! Kuidas on üldse võimalik, et lähed poodi ja võtad neljad suvalised püksid ja nad kõik on jalas kenad, ühed lihtsalt ERITI KENAD! Minu mõistus tõrgub seda siiani uskumast, nii et pidin seda poeketti veel korra külastama! Valisin veidike leebema variandi, mis sarnaneb rohkem ka minu tüüpi poodidele ehk kaltsukatele. Suundusin outletti.

Seal oli nii palju kraami, et riidepuid ei mahtunud stangedel liigutama. Tegin kiire ringi ja leidsin SELLISE kleidi!

Veidike hakkasin pikkuse osas kahtlema, aga kui hästi ta mulle selga istus!Alati saab ju mingi pitsi alla juurde panna... Mul pole mitte ühtegi nii pidulikku kleiti! Muidugi ma võtsin selle! Mitte et mul oleks sellega kuhugi minna, aga nüüd ma olen selleks vähemalt valmis! Pass ütleb döörti seks ometigi!

Lasin müüjatsikil endale kabiini pükse ka kokku tassida, esitasin ekstra lisanõudmisi ka, et oma test põhjalikult läbi viia! Damn noh, veel ühed püksid! Täiesti ideaalsed jalas! Ja veits kinky'd, täpselt nagu mulle meeldib! See ei ole võimalik ju! Minusugusel koljatil õige pikkusega jalas hästi istuvad püksid ja veel minu maitse järgi!!! Mission impossible!!!

Nüüd on see ametlik! I love Denim Dream!
Mõelda vaid, polnud üldse ammu, kui ma 5 numbrit suuremaid pükse kandsin! VIIS!!!

Sõbrants kukkus eile mu kleidipildi peale nuuksuma, et ta tahaks ka ilusat keha. Jah, muidugi, kes ei tahaks! Aga kas see kena keha on kõike seda jama (loe: draamat ja stressi) väärt, mille ma viimaste aastate jooksul olen läbi teinud? Kui sul on valida, kas selline keha või koduidüll (armastav mees, ilus kodu, tublid lapsed, kuldne retriiver ja kõik muud jutud), siis kumb on olulisem?

Ma valin iga kell idülli!

Kaks sammu jälle edasi!

Aeg on hästi suhteline mõiste. Ühelt poolt pole ju eriti aega möödunudki, samas on see nii pikk ja veniv olnud. Igas minutis elan ma tohutuid emotsioone läbi ja päeva lõpuks ongi tunne nagu oleks juba vähemalt 3 nädalat vahepeal möödunud.

See kurjakuulutav lõpp ilmselt lehvitab oma tiibasid. Vähemasti eile õhtul, kui Aasta Isa mulle helistas röökiv poiss taustaks, lõi küll laine üle pea ja ma oleksin täpselt samal hetkel pakkinud oma kaks asja, haaranud lapse ja kassi ning viie (!) tuule poole põrutanud! Küll mõni vend suudab täiesti süüdimatult nii jultunud olla ja oma saamatust teiste kaela veeretada. Mina muidugi lasen sellel kõigel juhtuda!

Mis seal ikka, õnneks on tsikid väga mõistvad ja ei löönud mul nina ees ust kinni, kui ma jälle oma sabarakuga kohale ilmusin. Sai veidike tuulutatud, head-paremat söödud ja tähistatud ARMASTUST! Oi, see osa mulle meeldib! Väike "Magic" igas päevas! Hoidke neid kauneid tundeid ja oma kalleid lähedasi! See on lihtsalt nii maagiline ja väärtuslik!

Pole halba ilma heata! Inimesed tajuvad kuidagimoodi teineteist. Igal juhul sain ma küsimuse, mis toimub? Huvitaval kombel ei tekkinud mul hetkekski mõtet vinguma hakata oma s*ta elu ja draamade pärast. Ma hoopis avastasin, et see jamps on lõpuks ometi minust möödas! Praegu on veel mingi rõve järellainetus, millega tuleb toime tulla kuidagi. Küsimus ongi pigem selles, mis see hea lahendus väljaujumiseks oleks. Kõike on nagu proovitud, aga need variandid ei tundu töötavat.
Ma ei ole depressiivne! WoW! Kas tõesti? See minemakolimise mõte ei olnud paanikahoog, appi ma põgenen, tulge järgi, päästke mind! Mu tegevused ja mõtted ei ole enam taolised appikarjed! Vaid täiesti adekvaatsed võimalused, mida võiksin enda jaoks kaaluda, et üks peatükk oma elus sulgeda igaveseks! See oli tohutult vabastav avastus! Lahe! :)
Juurdlen juba mõnda aega selle üle, et elu veeretab ette ikka selliseid olukordi, kus saame oma kõige suuremate hirmudega silmitsi seista. Minu suurim hirm on üksindus. Ma ei karda mitte üksinda olemist, aga seda, et kedagi pole minu jaoks, kui vajadus peaks tekkima. Olukorda, kus pole isegi helistada kellelgi, sest kedagi lihtsalt pole. Peale lahkuminekut sattusin ma täpselt sellisesse olukorda. Varakevadel kujunesid asjad selliseks, et ma vahepeal kaalusin isegi telefoninumbri sulgemist. Eile aga, kui ma sellele küsimusele lühikest vastust üritasin kokku panna, avastasin, et seda üksinduse tunnet ei ole enam minu sees! Ma ei ole enam üksi, ma olen iseseisev! Väliselt siin vahet polegi, aga tunne on hoopis erinev!

Tinder or Tinder-not? Täna ütlen Tinder-yes! Ma olen leidnud kohutavalt põneva mõttekaaslase, kes mõjub mulle täiesti utoopiliselt! Ta on nagu väike päike, kes paneb mind asju hoopis teistmoodi vaatama! Mulle meeldib see vaade! :)

* * *

Käisin hommikul naistearstil oma uhket spiraali ette näitamas. Uuriti muidugi, kuidas vahepeal läinud on. Kirjeldasin lühidalt ja värviliselt oma tapatalgute kogemust. Õde ja arst said ohtralt naerda. Tore on teistele rõõmu valmistada! :)

Unenäod sunnivad unetuks!

Igasugused ilusad tunded on küll maru ilusad, aga see kaadervärk, mis nendega kaasneb... Ei saa just öelda, et see kuidagipidi tervisele kasulik oleks!

Viimaste nädalatega on fantaasia päris elavaks läinud, pidevalt mingi mõte uitab kuskil eikellegimaal. Paraku need mõtted hakkavad ju ka uneaega sisse jooksma. Esimest korda ehmusin üles kell 3. Väga kirev unenägu, kus märksõnadena tooksin välja palju kirsse (kivideta!) ja erkpunases särgis meesterahva. Dream dict: Success, happyness in love + marriage! Te ju teete nalja mu üle eksole? :D Ja siis kohe nähvas mingi number ka läbi, mida ma tsekkama pidin kindlasti ja seal lause: Pay attention to your persistent ideas and thoughts and be aware of your dreams and daydreams.

Hommikune äratus oli selles mõttes põnevam, et seal oli ikka suusahüppeid, imetrikke, hotellis liftiga risti-rästi-üles-alla sõitmist ja lõpuks hunnikute vibraatoritega ühes toas kunstilise geiporri vaatamist. Päris huvitav film oli, ühe gei ema oli idee andnud. Kaks paljast üksteise külge kinnitunud geipoissi viskasid hundirattaid ja iga rattaga liikusid nad nagu uude aastaaega, muutus ruum nende ümber ja ka nende kehamaalingud.

Ei pea just ajuhiiglane olema mõistmaks, et ma totaalselt kõrvuni armunud olen ja nüüd seda täiega läbi elan. Asja iroonia, ma pole seda meest ju isegi kohanud veel! (Nagu ikka minu puhul, kõik käib pahupidi. Abielluda tuleb peale lahkuminekut, armuda enne kohtumist ...)

Tuli meelde küll, miks ma reedeid ei salli!

Täna on õnneks laupäev. Ärkasin hommikul sosina peale. Ta vabandas. Peale kerget külmavärinat tegin silmad lahti ja kõik oli jälle nagu paika loksunud. Eilne päev sai õnneks suuremate kahjudeta üle elatud. Veidike on kurb ka, et ma nii suur emo olen, et pidevalt ühest äärmusest teise loksun. Kohe, kui midagi ei lähe päris nii, nagu ma tahaksin, hakkan draamat korraldama, kõike ära kustutama, lahti ütlema ja ilmselt veel mõningaid asju tegema, mis draamast ikka korraliku draama teevad. Niigi keeruline seis sisemaailmas ja siis avastad, et taas on reede õhtu ja kõik on kuhugi laiali jooksnud. Ise passid jälle kodus, laps ju pole veel päris terve. Pole keerulisemat aega kui üksildane reedeõhtu kõikide nende mõtete ja emotsioonidega!

Sai veits saetud, nagu ikka. Omaette ja tsikkidelegi. Päeva lõpetuseks aga jõudsin taas arusaamisele, et see pole ju ometigi minu kaotus, et mees ei soovi minuga koos olla. Või üldsegi tegemist teha. Kohe nagu tõestuseks riputas Aasta Isa oma FBi profiilipildiks väga uduse purjus näoga naeratuse pealkirjaga "Happy" ja laadis lehe päiseks lauatäis tühja taarat! Tänud väikestele spioonidele, kes mu tähelepanu ta profiilile suunasid. Tundsin ennast veidralt õnnelikuna. Ma ei pea ennast purju jooma ja tühja taarat kummardama, et ennast hästi tunda! Ja ma ei pea vaatama, kuidas mu lähedased seda teevad! Elus on muudki ja palju pikaajalisemat, mida hinnata! Ma olen ikka õnnelik inimene!

Ja minus on ikka veel armastust :)

Rahu, ainult rahu!

Tööl on praegu jube vaikne. Mõnes mõttes on see äge, saab chillida ja tegeleda asjadega, mis muidu kuhugi taustale rahulikumaid aegu ootama on jäänud. Samas on ka tüütu, sest suuresti tuleb ise endale tegevusi otsida. Ja laisk nagu ma olen, siis see nõuab kohe eriti suurt pingutust. Jääb üle oma mullis vegeteerida ja unistada! Ja unistama olen ma viimastel päevadel palju hakanud!

Häid uudiseid on ka, peale seda peavalu kurtmist on igasugused valud järgi jäänud. Keha hakkas ilmselt kartma, sest ma istusin lihtsalt maha ja ütlesin hästi kurjalt: "Keha, harju parem kohe ära, sest see vidin nii pea minu seest välja ei tule!" Konkreetsus tuleb teine kord kasuks! Enteroviirust mul ka veel pole. Vaene poiss siblis terve öö oma sügelevate villide käes, aga see tähendab ainult paranemist. Ja muidugi minu unetut ööd.

Aga pole hullu! Sest hommikul suht magamata olekuga üles tõustes on näos ainult vildakas naeratus ja hinges totakas õndsus. Sest kõik on ju ometigi nii tore! :) Tegin täna tsikkidele väljakutse ennustuseks, väike kihlveokontor selle pihta, kui kiiresti peale kapslite närimist see uim mul peast ära kaob. Erinevaid pakkumisi on tulnud, kahjuks pole veel ühtegi geniaalset ülesannet st asja, mille peale kihla üldse veetakse! Aga jõuab, sest kokkuvõtteid teeme alles novembri alguses. Mingi vigur mu sees väga tahab uskuda, et see tripp pole üldse seotud seentega, vaid otsusega lubada endale ilusaid tundeid. Sest need ju ometigi on ilusad! Kahju, et seda rõõmu ainult siin blogis jagada saab! Aga tore, et vähemalt kellegagi! Kellegagi veel peale tsikkide, sest neil on minu õitsemisest juba parajalt kopp ees! :D

Ebausk x2

Ma hakkan hulluks minema! 28. juulil lendas mu aknast sisse suur must liblikas. Täna kordus sama intsident! Suur must liblikas liugles aknast sisse, tegi mu laua kohal samasuguse tiiru ja läinud ta oligi! Creepy!

Mirena, 5 päeva hiljem

No kurat ja põrgu! See pidi olema ju minu võti parema ja lihtsama elu juurde! Spiraal siis! Ma veidike küll kahtlustasin, et ilmselt päris niisama see olla ei saa, pealegi ma väga tundlik igasugu ainete ja rohtude suhtes. 

Mingit lubatud 3nädalast voolust mul pole. Polegi midagi! Teisel päeval veits nagu lubas, aga sellega piirdus ka. Selle eest on mul aga peavalud. Õnneks mitte päeris kogu aeg, vahepeal lähevad ära ka, aga ikka suur osa ajast tahaks pea maha võtta. Ja täna on kõrvad ka veel lukus! Pea käib veidike ringi! No minge pekki, ausõna! Lepime kokku, et see on mingi kohanemisaeg ja kõik läheb mööda!

Naiivsem pool minust loodab, et tegu on enteroviirusega, mille Aasta Isa oma lapsele pärandas ja millega mina pean siin nüüd toime tulema. Ehk olen ka külge saanud ja sellest kõik need vaevused? Samas punne mul ju kuskil pole, palavikku ka, mis viirusest me siin rääkida saame? 

MMS teispoolsusest

Kui see pole sõnum, siis mis veel on?
See on uskumatu, kui palju taolisi korduvaid numbreid on minu ümber! Viimase nädala numbriteks 1,7 ja 8 ja nende erinevad kombinatsioonid. Ja igal pool, kuhu ma lähen!

You are on the right path, keep up the good work.
Live from your heart and be honest with yourself and others. 
Be open to wonderful new opportunities and expect ‘good’ in your life.

Noh, ju see mõte südamest ja armastusest on õige. Ootan põnevusega, mis sellest kõigest välja koorub. Mingi x aega tagasi, kui ikka päris ots käes oli, sai ju nõia juures käidud lootuskiirt otsimas. See ju ütles, et tuleb suur armastus. Praegu mõtlen, et tõepoolest, nii on. Aga mitte keegi ju ei täpsusta, kas see armastus on ainult sinus eneses või sa saad seda ka reaalselt kellegagi jagada. Täiesti reaalne, et need tohutud tunded ongi ainult mulle ja minu jaoks ja omaette olemiseks!

P.S. - Kolleeg hõikas lambist praegu üle toa: "Don't go for the second best!" Väga tabav ajastus!