Otsisin mina netist võimalikke kõlareid elutuppa ja otsisin ka oma uue "projekti" tarbeks dj-mikserpulti ja sattusin hoopistükis kuulutuse peale, kus pakuti ühte puudega kiisut. Juba 2a vana, nii et valikud olid, kas kiiresti uus kodu või see teine variant, sest praegusesse kohta lihtsalt ei saanud jääda! Katsusin küll ignoreerida nähtut, kuid päeva jooksul hakkas see mind seest nii närima, et otsisin kuulutuse uuesti üles, helistasin ja leppisin kokku külastuse. Ise mõtlesin, et see on nagu poeskäimine, näed mõnda jube ilusat riideeset, aga proovikabiinis tuleb sellest langevarjulaadne asi hoopis välja. Võtsin poisi aiast peale ja läksime kiisut vaatama. Juhtus aga see, et kutt teatas, et kiisu tahab väga meie juurde elama tulla ja lähme nüüd! Saage tuttavaks, meie verivärske pereliige pisike selgroodefektiga kiisu, kelle nimi on Liisu.
Ta veel kohaneb, on täiesti omaette poisi toas. Öösel veits nuttis, käisin teda kaisutamas. Täna on juba ringi siblinud, veidike ka joonud. Käisime koos rõdul chillimas. Aga kui pakkusin, et tuleks teise tuppa kaasa, siis pani plehku. Eks iga asi omal ajal.
Ma juba mitu aega olen tõsiselt kaalunud Eestist lahkumist. Ennekõike selle pärast, et ma lihtsalt ei suuda seda pidevat ülelaskmist ära kannatada ja need pidevad kriitikanoodid teatud inimestelt ajavad hulluks. Ma ei jaksa nendega jageleda ja siis muidugi oleks kõige lihtsam lahendus ära kolida. Viimased nädalad olen suuna Uus-Meremaale võtnud, uurinud maad, vaadanud töökuulutusi jne. Ja siis täna hommikukohvi sisse larpides jäi mu silm pidama teisipäevaõhtusel veinipudelil. Kokkusattumusi ei ole olemas ju?!?
Muidugi pani see mul tundlad liikuma, sest ometigi igas asjas on märke tarvis näha. Nüüd tulebki minna!
Viisin poisi linna muusikaelamusi saama ja rahvaga tutvuma, seda enam, et superilus ilm oli ja vabadust tuleb tähistada! Ja siis üks hetk lõi pea selgeks, see ei ole mitte vihje, et pean minema! Tema ongi minu Uus-Meremaa!
Armunud inimesed ei ole väga loogilised! :D
Ta veel kohaneb, on täiesti omaette poisi toas. Öösel veits nuttis, käisin teda kaisutamas. Täna on juba ringi siblinud, veidike ka joonud. Käisime koos rõdul chillimas. Aga kui pakkusin, et tuleks teise tuppa kaasa, siis pani plehku. Eks iga asi omal ajal.
Ma juba mitu aega olen tõsiselt kaalunud Eestist lahkumist. Ennekõike selle pärast, et ma lihtsalt ei suuda seda pidevat ülelaskmist ära kannatada ja need pidevad kriitikanoodid teatud inimestelt ajavad hulluks. Ma ei jaksa nendega jageleda ja siis muidugi oleks kõige lihtsam lahendus ära kolida. Viimased nädalad olen suuna Uus-Meremaale võtnud, uurinud maad, vaadanud töökuulutusi jne. Ja siis täna hommikukohvi sisse larpides jäi mu silm pidama teisipäevaõhtusel veinipudelil. Kokkusattumusi ei ole olemas ju?!?
Viisin poisi linna muusikaelamusi saama ja rahvaga tutvuma, seda enam, et superilus ilm oli ja vabadust tuleb tähistada! Ja siis üks hetk lõi pea selgeks, see ei ole mitte vihje, et pean minema! Tema ongi minu Uus-Meremaa!
Armunud inimesed ei ole väga loogilised! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar