Ilus asi igas päevas!

Reedel tuli maam külla. Jube tore oli teda üle mitme kuu jälle kohata! Avastasin, et ta silmadesse on sära tulnud! Isver kui ilusaks see teda tegi! Imetlesin teda hea mitu tundi! Lõpuks jõudsin arusaamisele, et inimese ilu on ka kvalitatiivne nähtus, kuid kui sul puudub silmis sära ja emotsioon, siis olgu need näojooned kui ilusad tahes, see väga ei loe!

Liisu tembutab endiselt. Kuigi jah, vahepeal näitab juba rahunemise märke! Siis aga ärkad hommikul mingi kolksu peale üles, ruttad kööki ja aru ei mõista, mis nüüd juhtus. Asjatad veidike, nii muu seas hakkad prahti prükkarisse poetama ja voilaa, prükkar-Liisu seal põhjas! No on normaalne elajas ikka!

Kõige tipuks juhtus eile täiesti kogemata see, et ma käisin teisel deidil! Läks veidike kehvemini, kestis ainult 13 ja pool tundi! See on üks ülimalt huvitav suhe (kui nii võib üldse nimetada!). Ärevus tahtis eile õhtul küll ära tappa. Päris mitu korda mõtlesin, et nüüd ma oksendan nagu South Parki Stan, kes tüdrukut näeb.

Aga üldine foon on täielik rahu. Zen! Ja siis on mingid pisiasjad, mida üldse ei mäletanudki enam, et need üldse olemas on! Nagu kerge pai... Või tunne, kui läbi une ninad üksteist leiavad... Iga päevaga üllatab mind üha enam, kuidas me oleme täiesti erinevatest maailmadest, aga ometigi on nii palju ühiseid kiiksusid, mis on oluline või mida me teeme. Mul on nii õudsalt kahju, et seekordne mull jälle läbi sai! Ma juba praegu tunnen sellest puudust! Kas see ongi armastus?

Varganägu Liisu!

Liisu on ulmeline kiisu! Ma pole veel päris sotti saanudki, mis sorti tegelane ta on. Kas ta ongi siuke nunnu ja õrn või on see ainult mask. Kahtlustan viimast! Igal juhul on ta räme varganägu! Saaks ainult midagi söödavat varastada ja selle kohe pintslisse pista! Kass, kes sööb shokolaadi, õunakooki, küpsiseid... Ja eile napsas ta poisi näppude vahelt ketšupise viineri ning hingas selle lihtsalt sisse!!! KASS, näri vähemalt!!!

Eelmine perenaine kirjeldas Liisut kui väga rahulikku looma, kes hoiab pigem omaette, aga samas teisi loomi ja inimesi ei karda. Kõht on õrn koht, puudutada ei tohi ja ega ta kunagi selili ka pole olnud! Arvas, et ehk on see tingitud tema "defektist", väljasirutamine on ehk ebamugav. Nomaeitea. Mulle tundub, et temaga pole lihtsalt tegeletud! Kammi pole see kass küll kunagi näinud! Üks õhtu hakkasin teda harjama, vaatas mind päris napakalt suur "WTF?" silmadesse kirjutatud! Varsti pani mulle ühe korraliku kräunu ja käpavirutuse kirja ka. Tuleb veel harjutada!

Rahulikkus? Rocky on rahulik! Liisu on kõike muud kui rahulik! Ta kogu aeg sõelub kuskil, ajab midagi taga, nurrub ja kräunub! Ma varem võisin ainult aimata, millest kassiomanikud rääkisid, kui kurtsid hilisõhtuste tramburaide üle! Liisu bioloogiline kell on 22:16! Minuti pealt! Siis hakatakse mööblit liigutama! Rocky tundub täitsa nautivat olukorda, võtab Liisut kui meelelahutuslikku elementi, sätib ennast mugavalt vedelema ja vaatab pealt, mida see Liisu korraldab! Ja Liisu muudkui korraldab! (Liisul on luba magamistoas käia! Voodisse küll veel mitte, aga põrandalt võib Rockyt vahtida küll!)

Ja mis lugu see oli, et kass ei ole selili? Eile koju jõudsin, siis esmalt aeles Rocky selja peal ja seejärel võttis Liisu koha sisse ning lasi samamoodi püherdamist!

Arvestades seda, et Liisu on kõigest nädal aega meie juures olnud ja vaadates tema võimekust kohaneda, siis paneb veidike kukalt kratsima. Miks ta niimoodi varastab, kas ta on palju näljas olnud? Üldse tundub, et see kass on veidike hirmu all elanud. Nädal aega uues kodus ja kass on täiesti vabalt neli käppa taeva poole ning ei tee teist nägugi, kui keegi teda näppima tuleb! Eile tundus, et ta nagu liigub ka paremini kui varem. Ehk pole lihtsalt enam nii pinges... Igal juhul võib öelda, et esimene nädal on päris ladusalt läinud. Ainult mõned vargused ja kaks pissiloiku väljaspool kasti.

Üks asi jääb küll segaseks, kuidas sai küpsis 2m kõrgusele kassi puu otsa? Liisu väidetavalt väga ei roni ja Rockyl on küpsistest savi! Üks neist väidetest on ilmselgelt vale! Ei tea kumb?

Suvi ongi selleks korraks läbi. Aga pole hullu, sest alati saab ise oma elu värvilisemaks ja maitsvamaks teha! Näiteks võib võtta ühe suhkrupaki ja selle oma ridiküli valada! Uskuge mind, elu muutub kohe kordades magusamaks ja kõik kõige paremad emotsioonid on garanteeritud! Tükiks ajaks ilmselt! :) /Loll pea on ihu nuhtlus!/

Vaga vesi, sügav põhi!

Naiivsus peaks olema karistatav! St tegelikult ongi ju. Ma karistan ennast ise oma heausklike tegevustega.

See õrn ja väike ja habras ja väeti Liisu on suur nahhaal ja varganägu! Teeb ainult sigadusi! Ja täiesti süüdimatult! Eile hommikul kööki astusin, avastasin, et kauss oli shokolaadivahvlitest tühjaks saanud ja terve laud pudi täis! Kass, kes sööb šokolaadi?!?

Õhtul tegin hooaja esimese õunakoogi. Olin just plaadi tühjaks tõstnud koogitükkidest ja köögist lahkunud, kui käis ilgelt suur kolakas! Ruttasin vaatama, mis juhtus! Vaatepilt, mis avanes, ajas mind täiesti nutma! Keset ahjupanni istus Liisu, kes oli kõrvalt taldrikult endale koogitüki varastanud ja nüüd õgis seda kahe suu poolega! Poole tegevuse peal oli ta muidugi midagi ümber ajanud ja tohutu segaduse tekitanud! Ai kurja noh! Muidugi sain mina hoopis Liisult õiendada, et mida sa mutt segad keerulise ja mitmekihilise õunakoogioperatsiooni juures!?! Selles elukas pesitseb vanakuri ise!

Lähen sinna ruumi, kus kuningas jala käib... FREEZE!!!

Selles elamises pole nende viie ja poole aasta jooksul mitte ainumat ämblikku olnud! Ja nüüd siis selline peletis? SUUR!!! Mis toimub? 

Enesekehtestamine kasside moodi!

Reedel kolis Liisu meile sisse. Muidugi olin ma hirmujudinates, sest Rocky pole elus ühegi loomaga varem kokku puutunud ja ta on mul paras argpüks ka! Niisiis läks Liisu esialgu eraldi tuppa, et vältida suurimaid konflikte. Algus oli rahulik. Liisu kurvastas seal oma toas ja oma pesas, ilmselgelt igatses oma eelnevat elu. Rocky oli aga häiritud, sest mingid uued lõhnad toodi koju ja ta ei saanud üldse aru, mis värk on. Suuremaks uudishimu rahuldamiseks võtsin sokid, hõõrusin kumbagi kassi ühe sokiga ja tegin sokivahetust. Liisul oli täiesti savi! Rocky aga uudishimuliku isasena nuustuas selle soki peaaegu ribadeks! Ei saanud rahu!

Esimene öö läks lihtsalt, nagu põgusalt ka juba vihjasin. Korraks ainult käisin uut kiisut lohutamas. Järgmine päev möödus suht sarnaselt, uus kodanik magas oma eraldatud toakeses, küll juba igal pool mööda tuba laiali ja Rocky piidles teisel pool ust. Poole päeva pealt rahunes rohkem maha ja hakkas oma asjadega tegelema. Arvasin, et nii lihtsalt lähebki. Läksin magama.

Pool üks öösel ärkan selle peale, et keegi võtab kuskil ust maha! No mis lahti? Rocky passib poisi toa ust ja Liisu kraabib täiega auku sisse! Tegin siis ukse lahti, kas juhtus miskit? Tähtis Liisu vahib mulle suurte helesiniste silmadega otsa ja väga eneseteadlikult hakkab toast välja tulema. Nojah, ma küll plaanisin öösel magada, aga eks siis vaatame, mis juhtuma hakkab! Rocky oli väga häiritud! Ta ainult sisises ja urises vaheldumisi! Karvu väga turri ei ajanud, nii et päris kurjaks ta ikka ei saanud. Küll aga lõhna järgi võis arvata, et ta lekitas üht-teist suurest ärevusest! Kui urin juba lõrinaks muutus, siis Liisu nagu korralik daam kunagi istus maha, vaatas oma suurte mummusilmadega Rockyt täpselt sellisel ilmel, et mida sa mees lõrised ja ootas rahulikult, millal lõrin vaikseks jäi. Siis tõusis jälle püsti, jalutas veidike, Rocky hakkas lõrisema, Liisu jälle kükitas. Kõik kordus. Terve elamise käis niimoodi ülbelt läbi. Ja iga korraga jäid lõrinad järjest kiiremini ära, sest mida sa selle jäärapäise tegelasega ikka peale hakkad. Muidugi annad järgi! Ma ainult imestasin, vat nii tulebki meestega ümber käia! Rahulikult ja kangekaelselt ja üks samm korraga! Juba väike loomapreili teab seda, miks siis 36aastane naisterahvas nii loll ometigi on? :D

Lõpuks ma lihtsalt ei viitsinud enam neid kasse passida, läksin magama ära. Kui liiga suureks draamaks läheb, küll ma selle peale siis ka ärkan. Vastu hommikut ühe korra tehti äratus, Liisu oli mu padjale roninud ja vat seda Rocky talle ei lubanud, vaid kihutas tuhatnelja minema!

Tänaseks on seis selline, et nad käivad ja passivad teineteist umbes meetrise vahega, vahepeal teevad koledaid hääli, aga samas söövad, püherdavad ja mängivad täitsa rahulikult. Teist elukat silmist ära ka ei saa lasta! Rocky on tagasi võtnud ka poisi toa st käib seal aeg-ajalt olukorda kontrollimas. Magamistuppa Liisu tulla ei tohi, mujal on lubatud olla. Selle eest aga ülbe Liisu sööb Rocky kausist ja käib ka tema liivakastis. Ometigi on kõik asjad tal ka endal olemas. Arvestades, et reedest on tõesti ainult loetud päevad möödas, siis usun, et tulemus on päris hea. Vähemasti ei murra nad teineteist!

Praakkiisu ja Uus-Meremaa!

Otsisin mina netist võimalikke kõlareid elutuppa ja otsisin ka oma uue "projekti" tarbeks dj-mikserpulti ja sattusin hoopistükis kuulutuse peale, kus pakuti ühte puudega kiisut. Juba 2a vana, nii et valikud olid, kas kiiresti uus kodu või see teine variant, sest praegusesse kohta lihtsalt ei saanud jääda! Katsusin küll ignoreerida nähtut, kuid päeva jooksul hakkas see mind seest nii närima, et otsisin kuulutuse uuesti üles, helistasin ja leppisin kokku külastuse. Ise mõtlesin, et see on nagu poeskäimine, näed mõnda jube ilusat riideeset, aga proovikabiinis tuleb sellest langevarjulaadne asi hoopis välja. Võtsin poisi aiast peale ja läksime kiisut vaatama. Juhtus aga see, et kutt teatas, et kiisu tahab väga meie juurde elama tulla ja lähme nüüd! Saage tuttavaks, meie verivärske pereliige pisike selgroodefektiga kiisu, kelle nimi on Liisu.

Ta veel kohaneb, on täiesti omaette poisi toas. Öösel veits nuttis, käisin teda kaisutamas. Täna on juba ringi siblinud, veidike ka joonud. Käisime koos rõdul chillimas. Aga kui pakkusin, et tuleks teise tuppa kaasa, siis pani plehku. Eks iga asi omal ajal.

Ma juba mitu aega olen tõsiselt kaalunud Eestist lahkumist. Ennekõike selle pärast, et ma lihtsalt ei suuda seda pidevat ülelaskmist ära kannatada ja need pidevad kriitikanoodid teatud inimestelt ajavad hulluks. Ma ei jaksa nendega jageleda ja siis muidugi oleks kõige lihtsam lahendus ära kolida. Viimased nädalad olen suuna Uus-Meremaale võtnud, uurinud maad, vaadanud töökuulutusi jne. Ja siis täna hommikukohvi sisse larpides jäi mu silm pidama teisipäevaõhtusel veinipudelil. Kokkusattumusi ei ole olemas ju?!?

Muidugi pani see mul tundlad liikuma, sest ometigi igas asjas on märke tarvis näha. Nüüd tulebki minna!

Viisin poisi linna muusikaelamusi saama ja rahvaga tutvuma, seda enam, et superilus ilm oli ja vabadust tuleb tähistada! Ja siis üks hetk lõi pea selgeks, see ei ole mitte vihje, et pean minema! Tema ongi minu Uus-Meremaa!

Armunud inimesed ei ole väga loogilised! :D