Eilne päev oli ikka täielik karussell. Esmalt nii muu seas alustas üks hea sõbranna minuga juttu, et näe eile oli eks neil titevarvaste kastmispeol ja nii veider, mind ja mu poissi polnudki. 

a) Mind ju ei kutsutud! 

b) Miks sa mulle seda räägid?

Täielik soola haavale raputamine. Miks mina pean kannatama teise inimese valikute pärast? Miks mind nüüd sõpruskonnast välja lihtsalt heideti mu eksi tempude pärast? Väga valus kogemus. Pisardasin kohe päris mitu tundi, sest ma tõesti olen neid inimesi väga lähedasteks pidanud. Ilmselgelt valesti tegin. 

Aga siis tuli JÄÄHOKI! Assa püss, mis varustus tuleb kõik selga ajada, et ennast trenniks valmis saada! Ja assa püss, mis trenn see oli! Füüsilise koormuse poolest oli päris jõhker, kuigi ma kartsin kõvasti hullemat! Ja varustuses uisutamine on ka üllatavalt mugav. Eriti pidurdamise hetkedel, kui sein ainult abiks! Lisaks sain väga vägeva emotsionaalse laengu, nii et ma tõsimeeli kaalun veel sinna minemast! 

Lisaks kõigele on meil uus pereliige. Nime veel pole. Ilmavalgust nägi 25. jaanuaril. Lausvenelane! Temperament on ka vastav! Esimene öö uues kodus möödus diivani all kräunudes :D Kuna ta enamus aega seal peidus elutseb, siis eriti pilti teha ei õnnestu! Õnneks pissil käib õiges kohas ja söögiisu on ka päris hea. Eelistab liha kuivtoidule!

FirstTimers

Mitu korda hakkan kirjutama ja sõnad saavad otsa. Midagi ju pole muutunud, aga mitte midagi pole ka samamoodi. Kõige põnevam uuendus ilmselt on esmakordsed katsetused. Nimetan neid FirstTimers'iteks. Ehk tuli geniaalne mõte enne pensioni veel teha asju, mida kunagi teinud pole. Eks ma tasapisi olen seda alati püüdnud, aga nüüd on olemas ka tugigrupp ja konkreetne tegevusplaan. Alustuseks käisin jalkatrennis, kuhu ilmselt lähen edaspidigi. Jooksmist ma küll vihkan, aga eks siis teised peavad leppima mu lonkimisega! Ja homme lähme hokit mängima! Jah, päris jäähokit täisvarustuses ja hokikeppidega! Mina ka ei kujuta seda ette, aga tõenäoliselt tõotab naljakas tulla. Hea, et ülehomme tööle ei pea minema, ma ilmselt suren siis kodus teki all!

Olen vahepeal agaralt Tinderit kasutanud. Muidugi midagi tarka seal ei toimu, aga meelelahutus missugune. Kõige huvitavam on asjaolu, et päris mitmed 35+ meesterahvad eeldavadki, et nendeealised naisterahvad on süütud ja puudub igasugune pagas. Ja mitte ainult üks ega kaks, vaid selliseid on mitmeid!!! Minu jaoks tekib hoopis nende inimeste suunas miljon küsimust, kas neil endil ikka kõik korras? Milline inimene on jõudnud poolele eluteele ja tal pole peale pidude ja üksiolemise mitte midagi ette näidata? Minu arvates on igati normaalne, et 35aastasel inimesel on perekond, lapsed, koduloomad ja ei elata ühe sõbra diivanilt teisele. Iseasi, kas see pere on laiali läinud või proovib veel koos püsida, aga vähemalt on elatud! Ei tea, kui 50seks saan, kas siis on sama trend, et pean olema süütu, eksmeesteta ja mis perekonnast me veel räägime? :D

Meeleolu on endiselt tõusude ja mõõnadega. Parem kui varem, aga laupäeviti mänguväljakule enaam ei lähe. Issid oma lastega ajavad lihtsalt pisara silma. :( Seda tühimikku hinges ei täida kahjuks ükski jalka ega Tinder.