Kokka ja koo!

Jube hea tunne on, kui midagi ikka teed ka kodus. Alustuseks heegeldasin ma kutile rebasemütsi! Mustri sain muidugi interneeduseavarustest. Mina ei tea, kas USA-s on minibeebid või milles asi, aga mõõt "6-12 kuud" oli Präänikule küll pigem juudimütsikese eest. Kuna meil sellised otstarvet ei leia, siis tuli midagi ette võtta. Hakkasin siis mustrit täiendama. Kõrvu pole ma ka kunagi ühelegi asjale teinud, nii et sain rebase kõrvad ka oma leiutiste nimekirja lisada. Peab ütlema, et vaatamata mitmele ülesharutamisele on tulemus täiesti äge!

Sellega ei saanud ju ometi asjad piirduda! Härra küsis eile, et ega ma neid jõhvika-kaeraküpsiseid, mida Selveris kaaluga müüakse, ei oska ise teha? Päris hea küsimus! Ei oska, aga no proovime! Kahjuks ma ühtegi tabavat retsepti ei leidnud, küll aga sain teada, et tegu Leiburi tootega ning vihjeks koostisainete nimekiri. Küpsistes on kasutatud jahu! Päris hea vihje edasisteks katsetusteks. Võtsin siis ette ühe nami-nami retsepti, tegin oma täiendusi ja peab ütlema, et pole üldse paha! Minu retsept tuli siis selline:

Jõhvika-kaeraküpsised

165g võid

200 ml suhkrut

2 sl mett

1 muna

4 dl jahu

3 dl kaerahelbeid

50 g kuivatatud jõhvikaid

50 g aprikoose

50 g päevalilleseemneid

50 g rosinaid

Vahusta või, suhkur, mesi, muna. Sega kuivained omavahel ning sega kiiresti märgade ainetega. Piisavalt kaua mökutades muutub tainas lihtsalt plögaseks. Sain seda plöga tunda teise plaaditäie küpsiste vormimisel. Võta lusikaga tainast, veereta tainatükid esmalt käte vahel palliks, siis suru lamedaks. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, jättes küpsiste vahele piisavalt kerkimisruumi. 

Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 10 minutit, kuni küpsised on kaunilt helepruunid. Paar minutit kauem kuumust muudab küpsised kuivaks ja krõbedaks. Mina soovisin mõnusalt pehmeid küpsiseid saada. Lase täielikult jahtuda, söömisega mitte liialdada! :)

Järgmisel korral panen vähem suhkrut, osa jahust asendan kaerahelvestega ning marjade-päevalilleseemnetega olen ka julgem, siis võiks idee poolest tulemus ka käes olla! :)

* * * * *
Katse nr 2 (17. septembril)

150g võid
100 ml suhkrut
3 sl mett
1 muna
1,5 dl jahu
2,5 dl jämedaid kaerahelbeid (Veski Mati)
3 dl kaerahelbeid
50 g kuivatatud jõhvikaid
50 g aprikoose
80 g päevalille seemneid
100 g rosinaid

Jahu ja kaerahelveste suhe on nüüd kõvasti parem. Kindlasti ei pea neid jämedaid kaerahelbeid panema, võib ka tavalisi panna. Jõhvikaid võiks rohkem panna ja rosinaid vähem. Mett sai ka natuke palju. Muus osas täitsa hea! :)

Miljon miksi!

Nõme ju, et ainult keerulised ja halvad asjad ajavad kirjutama. Kui rõõmustamise aeg käes on, siis on nii palju tegemist, et üldse ei märka seda teistega jagada. Aga siis, kui miski jama või niisama mõte krussis, on vaja kohe siia tulla ja süsteemist see sasipundar välja saada.

Tahtsin rääkida sellest, kui oluline on lähedaste inimeste olemasolek. Ja eriti on see tähtis siis, kui neid ka reaalselt vaja on. Siit nüüd mõttekäiku edasi arendades tekib küsimus, kas inimene polegi sellisel juhul lähedane, kui teda vajamineval hetkel sinu jaoks lihtsalt pole? Või kuidas sellesse olukorda üldse suhtuda? Kas sellel lähedasel inimesel peaks olema kohustus minu jaoks olemas olla? Võiks ju arvata, et see olemasolemise faktor teebki inimesed lähedasteks. Kui me pole koos, siis ei saa ju ka mitte kuidagi lähedane olla, pigem kauge! Millisest momendist saavad lähedastest inimestest kauged?

Inimeste kastidesse paigutamine on ka suht totter tegevus. Miks eeldatakse, et kui ma ei joo alkoholi, siis ma ka ju ei käi väljas? Vähemasti mitte nendel üritustel, kus vägijooke tarvitatakse. Käivad ju ainult need, kes joovad, sest see tundub kuidagi raiskamisena, et janutav laupäeva õhtul kodus istub, samal ajal kui mittejooja välja läheb. Mittejoojal pole ju niikuinii janu, laske see teine parem välja janu kustutama! Eksju? Ja siis nad imestavad, miks inimesed joovad ja suitsetavad! Karskena satud koduaresti!