Mul on kogu aeg olnud raskusi maailmaga suhestumisel. Eriti keeruliseks teevad selle teised inimesed. Mingil põhjusel ei suuda ma praktiliselt kunagi oma seisukohti selgitada. Näiteks olukord, kus ma olen paar korda sõpra "aidanud" ja talle mingeid tööotsi teinud. Nüüd aga, kui ta ajab asja regulaarseks ja ma raha hakkan küsima, siis ta ei saa minust aru! Kui keeruline on inimesele selgeks teha, et aitab, need ajad on läbi! Miks ma pean oma vaba aega puhkamise ja toredate tegemiste asemel pühendama temale mingi asja tegemiseks, mis minule mingit muud kasumit ei too peale "tegemiserõõmu"? Ja mis kõige kohutavam, ma hetkel tunnengi ennast kehvasti, et ma uneajast talle asju ei tee ise mitte midagi vastu saamata. How sick is that?
Naljakas, kuidas prioriteedid muutuvad. Mõni aasta tagasi oleks ma täiesti õnnelik olnud tegemaks teistele asju lihtsalt tegemise pärast. Täna hindan puhkust ja oma aega hoopis olulisemaks. Egoism?
Naljakas, kuidas prioriteedid muutuvad. Mõni aasta tagasi oleks ma täiesti õnnelik olnud tegemaks teistele asju lihtsalt tegemise pärast. Täna hindan puhkust ja oma aega hoopis olulisemaks. Egoism?
