Anne nagu andekas

Ühtepidi on hea teada, et kunagi olen head valikud teinud ning valinud endale asendajaks tubli inimese. Teisalt aga on maru jõhker iseendale auku kaevata, sest ilmselgelt teeb ta oma tööd liigagi hästi. Jääb küsimus, mis minust saab? Kas olen tõesti endale karuteene teinud?

Järgmine mõte, kas mina suudaksin vähemalt sama hästi hakkama saada? Ma usun, et võimalik, aga esmalt tuleb mulle võimalus anda. Kui ma oleksin juht, siis ma küll ei hakkaks olemasolevat hästi toimivat süsteemi lõhkuma lihtsalt ühe tagasituleva inimese pärast. Kuna ma aga pole, siis on võimalusi ilmselt mitmeid... Eks näis. Sinnani tegelen aga enese üleskruttimisega! Seda ma oskan!

Paratamatult hakkan selliste mõtete saatel analüüsima ennast, oma oskusi ning tulevikuväljavaateid. Aju puhkuseks võtsin ette käsitöölehed. Peaasi, et saaks sellest ebakindlast tulevikust mõtted eemale! Samas tahaks ka kätele tööd anda! Ma nimelt olen plaani võtnud poisile üks vägev nukk teha ja nüüd otsin mõtteid, kuidas seda teostada. Midagi sellist, mis poleks väga plikalik ja piisavalt äge. Kolan mööda käsitöölehti ja no hakka või nutma! Kuidas on võimalik nii lihtsaid ja andekaid asju teha? Kuidas need inimesed üldse tulevad selliste asjade peale? Mis neil viga on? Kuidas nad andekateks said? Mis mul viga on? Miks ma selliste asjade peale ei tule? Selle asemel, et ideid ammutada ning inspiratsiooni saada, suutsin ma ennast taaskord hoopis ära masendada!

Lähen vahin telksi. Paar sarja on vahepeal uued osad saanud. Vaja ära vaadata...