Pai. Mitte keegi ei tule!

Kuu lõpus tuleb ikka kokkuvõtteid teha. Alustuseks finantsalaselt. Ma siiani ei saa aru, kuhu kaob raha? Jah, võtan välja trenniga seotud kulutused ja trussikud-sokid, mis sai poisile ostetud. Ja ikka on üks üüratu miinus! Peakski ainult makarone sööma ilma ketšupi või hapukooreta? Ma olen väsinud sellest, et ma siuke rott pean olema! Ja ärge tulge mulle rääkima, kuidas Aafrikas neegrid nälgivad! Minu olukorda see ei muuda!!! Vakk, selle pärast olengi 8 aastat haridust omandanud, et võlgu elada?

Hommikul alustasin suurpuhastusega. Vahepeal viis härra poisi loomaaeda. 3h hiljem astus poiss tuppa ja tegi korterist tuumakatastroofijärgse elamise! Kõigest 15 minutiga! Mööbli tõstis ümber, kõik loopis mööda tuba laiali ja lõpuks hakkas kassi ronimispuud põrandale pikali sikutama! Karistuseks panin ta "mõtlemistoolile", mille peale pissiti terve vannituba kauge kaarega täis! ... See oli viimane piisk. Ma lihtsalt istusin maha ja nutsin! Nutsin! Nutsin! Ja siis tuleb pissine poiss, teeb mulle pai ja ütleb: "Kõik saab korda! Issi tuleb varsti!" Mu süda murdus tuhandeks killuks... Ei tule, kallis laps, mitte keegi ei tule!

Jälle korras!

Fantastiline noh! Kõigest nädalaga on kõik toad täis pissitud-kakatud! Ja mitte kassi poolt, poiss näitab siin agarust välja! Ühelt poolt on ju tore, et laps tahab ise ägedaid Batmani trussikuid, mis sokkidega machivad, teisalt aga, kui pidamist pole, siis anna abi! Mul on närvikava niigi rikutud. See veel juurde... Võite arvata, mis siin toimub... Veits liialdan ka. Üks koht on veel puutumata. Öine pidamine on siiani superhea olnud!

Ega polegi millestki enamast kirjutada. Tavalised olmeprobleemid teemadel "Miks mina ainuke vastutav lapsevanem pean olema?", "Kuidas multifunktsionaalsena toime tulla?", "Mitmest minutist ööunest piisab, et normaalselt funktsioneerida?", "Kas inimene peaks õnnelik olema?", "Kellele seda kaaslast ikka tarvis on?" jne. Pangaväljavõtet väldin nagu tuld. Hea uudis, et juunist olen siis ametlikult tööpraktikal, seda 6 nädalat. Pärast mida hakkan viljakat vabakutselise elu nautima. Seda siis nii kauaks, kui vähegi toime õnnestub tulla. Oli mõte isegi oma väike ettevõte registreerida... Eks näis. Aega on selle kiire asjaga! Lähen tegelen nüüd teises toas halamisega edasi...

Halvas on ikka veidike head ka!

Miks ma veel imestan selle üle, et kui mul on vaja tööga seotult kindlasti kuhugi minna, kavõi töövestlusele, siis see tugigrupp, kes peaks mind poisiga aitama, on täiesti võimetu. Kellel on töö ja kellel kärss kärnas ning lõpuks jõuan ikka sinna, et multifunktsionaalne kõikejõudev sõbranna tuleb vaatab paar tundi last. Et ta ka iga päev siin mu haiget poissi ei saa poputada. Vat see oleks tore! Nüüd siis olengi lõhkise küna ees, ühelt poolt oleks palju tööd, mida teha ja tahaks ka seda teha, aga teisalt on laps haige ja ma lihtsalt ei saa kontorisse töid üle võtma minna! How sick is that!?

Reedel käisime Rakveres plaate mängimas. Vägev nostalgialaks. On ikka vägevaid asju, mida elus teha! Ja üks neist on muusika! Kui palju kui head muusikat on ikka maailmas! Ja mis võiks olla veel parem, kui hea muusika kuulamise eest veel rahagi saada! Tundub, et veel see kuu tuleb asi kordamisele! Kutsuti RS'i mängima! YaY!

Hokihooaeg hakkab ka kahjuks läbi saama. Pühapa trennis mõtlesin küll, et täiesti masekas, kuidas käid ja edusamme üldse pole! No ei oska pidurdada! Esimest korda sai seda nn vahetustega mängu mängitud, meid lihtsalt oli nii palju, et õnnestus kahte satsi jagada. See muidugi omakorda tähendas seda, et need loetud minutid jääl pidid endast sadatuhat andma! Näed, et litter tuiskab mööda, sööstad sellele järgi ja poolel teel saab jaks lihtsalt otsa! Ei jõuagi litrini! Paar korda sõitsin täiega kaasmängijale sisse, sest ma ei oska ju pidurdada ja manööverdamisega jäin ka liiga hilja peale! Õnneks oleme kõik ninaotsani kinni polsterdatud! Aga piinlik on küll, kui oled keset jääd siarkil nagu sügisene vahtraleht ja kobistad oma hokikepi järgi... Pärast lõin silmad maha ja küsisin tagasihoidlikult, et kus see piir on, kus öeldakse, et ole kena, ära järgmine kord enam tule, sa oled liiga koba lihtsalt! Mille peale saadi kõvasti naerda muidugi! Lohutasid, et küll tuleb! Mina lohutan ennast sellega, et keegi peab seda alumist latti ka ju hoidma, hea ju teada, et keegi on sust nii palju kehvem! Aga tegelikult on lahe! Midagi hoopis muud ja mõtted saab väga eemale! Tellisin täna endale roosad paelad ka uiskudele. Edev :)

Saatusesepad

Tore elufilosoofia küll, et meile söödetakse ette ei vähem ega rohkem, kui me kanda jaksame. Aga miks siis nii paljud ennast ikka ära tapavad? See teooria ei tööta!

Teine tore teooria, et iga mees on oma saatuse sepp! Andke andeks, ei ole ikka küll! Ma muudkui siplen ja rabelen ja siplen veel, aga sellele pasamerele ma lõppu ei näe. Ise tegin selle roojajõe endale eksole? Juba väiksena unistasin sellest, kuidas tööd ega raha pole, mehi meelita ainult alkoholiga ligi ja kasvata täiesti üksi oma last! Kõik puhtalt enda tehtud ju!

Elus sõltub ikka nii hiiglama palju teistest inimestest. Liiga palju. Nendest teistest, kes otsustavad, kas sa oled liiga halb või liiga hea nende jaoks või kas neil jagub seda väärtuslikku aega sulle pühendada. Sina võid kasvõi kõrvadel kükke teha, kui tahad. Sellest ei sõltu mitte midagi!

Ma olen elust väsinud. Nii väsinud, et paneks silmad kinni ja enam ei ärkakski. Aga näed, und ei ole. Mitu tundi juba proovin. 

...

Kui üksi on üksi?

Punkt.