Ainult aasta veel?

Töökaaslane, kes mu ametikohustused üle võttis, käis kuskil nõia juures ja lisaks kõigele uuris, millal ma tööle tagasi hakkan minema. Vastuseks sai, et soodne aeg on järgmise aasta oktoobrist detsembrini ja laps jääb vanaema hoolde. Pärast seda, kui mulle seda infot jagati, pole ma korralikult magadagi saanud ja nii juba nädal aega! Mitte, et ma tööle ei tahaks minna, aga see asja teine pool... Maa vanaema linna kindlasti ei koli, 200 km on liiga kauge ka, et talle last hoidu hakata viima, seega jääb üle linna vanaema, keda kutt endale ligi ei luba lasta. Kohe, kui vanaema käed külge paneb, hakkab ta täiega röökima. Ei tea, mis magus pakkumine see peab tulema, et ma olen nõus tööle naasma teadmisega, et laps on inimese hooles, kes teda isegi puudutada ei tohi... Ja miks see nõid just seda ühte inimest pakkus, kes praegusel hetkel oleks absoluutselt viimane last hoidma? On ju ka väärt lapsehoidjaid, kes raha eest teenust pakuvad!

Igal juhul ma olen täiega häiritud kogu sellest asjast. Mine või ise kuhugi nõia juurde, et südamerahu saada! Hetkel töötan välja varuplaani, kuidas lasteaiakoha saamiseni saaksin ise kodus olla...

Hõrk nõrkus

Juba neljapäeval mõtlesin, et peaks jagama oma hõrku avastust. Kui Präänik sai 1-kuuseks (üheks kuuseks!? :D), siis leidsin interneedusest ühe koogiretsepti. Kook ise oli päris maitsev virsikutega vormikook ning muidugi võtsin nõuks selle tegemist korrata. Teine kord ei tulnud kuidagi nii maitsev, ilmselt oli asi virsikutes! Aga kolmas kord otsustasin sama kooki proovida rabarberitega. Mine pekki, kui maitsev see tuli! Ja nüüd panin koogi sisse mustikaid. Nüüd said küll sõnad otsa! Isegi aastane külaline käis ja mangus terve õhtu otsa kooki, mis sest, et ise kõrvuni täis juba oli söödetud! :) Kook ise on lihtsamaist lihtsam, ettevalmistus võtab aega mõni minut ja usun, et ka köögivõhikud saavad sellega suurepäraselt hakkama!

Aga et siis kook:

Tainas:

• 100 g toasooja võid
• 0,75 dl suhkrut
• 1 tk muna
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 2,5 dl nisujahu

Kate:

• 2 dl hapukoort
• 0,5 dl suhkrut
• 1 tk muna
• 1 tl vanillisuhkrut
• virsikuid, marju vms

Toasoe või (ma tavaliselt lasen mikrokas suht vedelaks) sega suhkruga, lisa muna ning jahu-küpsetuspulbri segu. Võta 24cm läbimõõduga vorm (suuremat sorti vorm) ning suru tainas vormi põhja ja äärtele. Laota koogipõhjale viilutatud kompott-virsikud või rabarberid (kaneeliga) või mõned muud marjad. Mina panin mustikaid ja vaarikaid. Valmista kate, selleks vahusta muna suhkru ja hapukoorega (saumiksriga läheb pool minutit koos asjade kapist välja võtmisega :D). Vala kate marjade peale. Küpseta kooki 200 kraadi juures umbes pool tundi. Koogi küpsust on hea vaadata äärte järgi, mis mõnusalt pruunikad valmides on. Head isu!

Vanaemageen

Mingi hormoon ilmselt möllab, sest üle mitme aasta on mind tabanud käsitöötuhin. Kohe vajadus midagi toota, heegeldada, kududa, õmmelda! Sokke olen ma küll paar paari pärast põhikooli kudunud, mõned asjad õmmelnud, kuid sinna on käsitöölise karjäär ka pidama jäänud. Nüüd aga lõpetasin pealuudega teki kudumise, millele sai ka peened ääred heegeldatud. Kuna ükski normaalne inimene ju ei koo pealuusid teki sisse, siis pidin mustri ise leiutama. Natuke guugeldamist ja kohandamist ning oligi täiesti talutav tulemus olemas. Kui peaksin uuesti seda mustrit kasutama, siis teeksin paar pisiparandust, pealuud võiksid ristkülikute asemel ruudukeste sisse sattuda, aga see on pigem vormistamise küsimus. Mitu päeva on mind kummitanud papud, nüüd siis otsisin mustri ja alustasin mustikamustriliste minisokkide kudumist. Järjekorras on palmiksokid, kindad ja kampsun.

Kratsin hetkel kukalt ja mõtlen, et kiiktool on veel puudu, siis võib küll pensjokaks hakata :D