Eilne päev oli ikka täielik karussell. Esmalt nii muu seas alustas üks hea sõbranna minuga juttu, et näe eile oli eks neil titevarvaste kastmispeol ja nii veider, mind ja mu poissi polnudki. 

a) Mind ju ei kutsutud! 

b) Miks sa mulle seda räägid?

Täielik soola haavale raputamine. Miks mina pean kannatama teise inimese valikute pärast? Miks mind nüüd sõpruskonnast välja lihtsalt heideti mu eksi tempude pärast? Väga valus kogemus. Pisardasin kohe päris mitu tundi, sest ma tõesti olen neid inimesi väga lähedasteks pidanud. Ilmselgelt valesti tegin. 

Aga siis tuli JÄÄHOKI! Assa püss, mis varustus tuleb kõik selga ajada, et ennast trenniks valmis saada! Ja assa püss, mis trenn see oli! Füüsilise koormuse poolest oli päris jõhker, kuigi ma kartsin kõvasti hullemat! Ja varustuses uisutamine on ka üllatavalt mugav. Eriti pidurdamise hetkedel, kui sein ainult abiks! Lisaks sain väga vägeva emotsionaalse laengu, nii et ma tõsimeeli kaalun veel sinna minemast! 

Lisaks kõigele on meil uus pereliige. Nime veel pole. Ilmavalgust nägi 25. jaanuaril. Lausvenelane! Temperament on ka vastav! Esimene öö uues kodus möödus diivani all kräunudes :D Kuna ta enamus aega seal peidus elutseb, siis eriti pilti teha ei õnnestu! Õnneks pissil käib õiges kohas ja söögiisu on ka päris hea. Eelistab liha kuivtoidule!