Varganägu Liisu!

Liisu on ulmeline kiisu! Ma pole veel päris sotti saanudki, mis sorti tegelane ta on. Kas ta ongi siuke nunnu ja õrn või on see ainult mask. Kahtlustan viimast! Igal juhul on ta räme varganägu! Saaks ainult midagi söödavat varastada ja selle kohe pintslisse pista! Kass, kes sööb shokolaadi, õunakooki, küpsiseid... Ja eile napsas ta poisi näppude vahelt ketšupise viineri ning hingas selle lihtsalt sisse!!! KASS, näri vähemalt!!!

Eelmine perenaine kirjeldas Liisut kui väga rahulikku looma, kes hoiab pigem omaette, aga samas teisi loomi ja inimesi ei karda. Kõht on õrn koht, puudutada ei tohi ja ega ta kunagi selili ka pole olnud! Arvas, et ehk on see tingitud tema "defektist", väljasirutamine on ehk ebamugav. Nomaeitea. Mulle tundub, et temaga pole lihtsalt tegeletud! Kammi pole see kass küll kunagi näinud! Üks õhtu hakkasin teda harjama, vaatas mind päris napakalt suur "WTF?" silmadesse kirjutatud! Varsti pani mulle ühe korraliku kräunu ja käpavirutuse kirja ka. Tuleb veel harjutada!

Rahulikkus? Rocky on rahulik! Liisu on kõike muud kui rahulik! Ta kogu aeg sõelub kuskil, ajab midagi taga, nurrub ja kräunub! Ma varem võisin ainult aimata, millest kassiomanikud rääkisid, kui kurtsid hilisõhtuste tramburaide üle! Liisu bioloogiline kell on 22:16! Minuti pealt! Siis hakatakse mööblit liigutama! Rocky tundub täitsa nautivat olukorda, võtab Liisut kui meelelahutuslikku elementi, sätib ennast mugavalt vedelema ja vaatab pealt, mida see Liisu korraldab! Ja Liisu muudkui korraldab! (Liisul on luba magamistoas käia! Voodisse küll veel mitte, aga põrandalt võib Rockyt vahtida küll!)

Ja mis lugu see oli, et kass ei ole selili? Eile koju jõudsin, siis esmalt aeles Rocky selja peal ja seejärel võttis Liisu koha sisse ning lasi samamoodi püherdamist!

Arvestades seda, et Liisu on kõigest nädal aega meie juures olnud ja vaadates tema võimekust kohaneda, siis paneb veidike kukalt kratsima. Miks ta niimoodi varastab, kas ta on palju näljas olnud? Üldse tundub, et see kass on veidike hirmu all elanud. Nädal aega uues kodus ja kass on täiesti vabalt neli käppa taeva poole ning ei tee teist nägugi, kui keegi teda näppima tuleb! Eile tundus, et ta nagu liigub ka paremini kui varem. Ehk pole lihtsalt enam nii pinges... Igal juhul võib öelda, et esimene nädal on päris ladusalt läinud. Ainult mõned vargused ja kaks pissiloiku väljaspool kasti.

Üks asi jääb küll segaseks, kuidas sai küpsis 2m kõrgusele kassi puu otsa? Liisu väidetavalt väga ei roni ja Rockyl on küpsistest savi! Üks neist väidetest on ilmselgelt vale! Ei tea kumb?

Suvi ongi selleks korraks läbi. Aga pole hullu, sest alati saab ise oma elu värvilisemaks ja maitsvamaks teha! Näiteks võib võtta ühe suhkrupaki ja selle oma ridiküli valada! Uskuge mind, elu muutub kohe kordades magusamaks ja kõik kõige paremad emotsioonid on garanteeritud! Tükiks ajaks ilmselt! :) /Loll pea on ihu nuhtlus!/

Enesekehtestamine kasside moodi!

Reedel kolis Liisu meile sisse. Muidugi olin ma hirmujudinates, sest Rocky pole elus ühegi loomaga varem kokku puutunud ja ta on mul paras argpüks ka! Niisiis läks Liisu esialgu eraldi tuppa, et vältida suurimaid konflikte. Algus oli rahulik. Liisu kurvastas seal oma toas ja oma pesas, ilmselgelt igatses oma eelnevat elu. Rocky oli aga häiritud, sest mingid uued lõhnad toodi koju ja ta ei saanud üldse aru, mis värk on. Suuremaks uudishimu rahuldamiseks võtsin sokid, hõõrusin kumbagi kassi ühe sokiga ja tegin sokivahetust. Liisul oli täiesti savi! Rocky aga uudishimuliku isasena nuustuas selle soki peaaegu ribadeks! Ei saanud rahu!

Esimene öö läks lihtsalt, nagu põgusalt ka juba vihjasin. Korraks ainult käisin uut kiisut lohutamas. Järgmine päev möödus suht sarnaselt, uus kodanik magas oma eraldatud toakeses, küll juba igal pool mööda tuba laiali ja Rocky piidles teisel pool ust. Poole päeva pealt rahunes rohkem maha ja hakkas oma asjadega tegelema. Arvasin, et nii lihtsalt lähebki. Läksin magama.

Pool üks öösel ärkan selle peale, et keegi võtab kuskil ust maha! No mis lahti? Rocky passib poisi toa ust ja Liisu kraabib täiega auku sisse! Tegin siis ukse lahti, kas juhtus miskit? Tähtis Liisu vahib mulle suurte helesiniste silmadega otsa ja väga eneseteadlikult hakkab toast välja tulema. Nojah, ma küll plaanisin öösel magada, aga eks siis vaatame, mis juhtuma hakkab! Rocky oli väga häiritud! Ta ainult sisises ja urises vaheldumisi! Karvu väga turri ei ajanud, nii et päris kurjaks ta ikka ei saanud. Küll aga lõhna järgi võis arvata, et ta lekitas üht-teist suurest ärevusest! Kui urin juba lõrinaks muutus, siis Liisu nagu korralik daam kunagi istus maha, vaatas oma suurte mummusilmadega Rockyt täpselt sellisel ilmel, et mida sa mees lõrised ja ootas rahulikult, millal lõrin vaikseks jäi. Siis tõusis jälle püsti, jalutas veidike, Rocky hakkas lõrisema, Liisu jälle kükitas. Kõik kordus. Terve elamise käis niimoodi ülbelt läbi. Ja iga korraga jäid lõrinad järjest kiiremini ära, sest mida sa selle jäärapäise tegelasega ikka peale hakkad. Muidugi annad järgi! Ma ainult imestasin, vat nii tulebki meestega ümber käia! Rahulikult ja kangekaelselt ja üks samm korraga! Juba väike loomapreili teab seda, miks siis 36aastane naisterahvas nii loll ometigi on? :D

Lõpuks ma lihtsalt ei viitsinud enam neid kasse passida, läksin magama ära. Kui liiga suureks draamaks läheb, küll ma selle peale siis ka ärkan. Vastu hommikut ühe korra tehti äratus, Liisu oli mu padjale roninud ja vat seda Rocky talle ei lubanud, vaid kihutas tuhatnelja minema!

Tänaseks on seis selline, et nad käivad ja passivad teineteist umbes meetrise vahega, vahepeal teevad koledaid hääli, aga samas söövad, püherdavad ja mängivad täitsa rahulikult. Teist elukat silmist ära ka ei saa lasta! Rocky on tagasi võtnud ka poisi toa st käib seal aeg-ajalt olukorda kontrollimas. Magamistuppa Liisu tulla ei tohi, mujal on lubatud olla. Selle eest aga ülbe Liisu sööb Rocky kausist ja käib ka tema liivakastis. Ometigi on kõik asjad tal ka endal olemas. Arvestades, et reedest on tõesti ainult loetud päevad möödas, siis usun, et tulemus on päris hea. Vähemasti ei murra nad teineteist!

Aroonia

Asja aroonia, võib juhtuda, et ei jäägi kedagi...

Lähen kraban kapist alkovaba õlle, kaisutan mummuvaba kassi ja valin telksist järgmise filmi! Krt, isegi juua ei kannata enam! 

Aura ära! :P

Eile oli üks huvitav intsident. Sattusin lifti ühe daamiga, kes väga otsekoheselt küsis mu käest, kas mul on sensitiivsed võimed? Mu näoilme ja kök-mök ilmselt kõnelesid enda eest, sest kohe järgnes ka seletus küsimusele. Mu aura pidavat hoopis teistsugune olema kui teistel inimestel, ülespoole suunatud! Väikestviisi kompliment oleks nagu tehtud. Kogu aeg olen ma sisemas tahtnud veidike erinev olla. Samas ei tea ma auradest suurt mitte midagi. Energiaväli ümber enda ja et tal võib ka värv olla - that's about it. Aga milline see ülespoole suunatud aura on?

Jah, eks ta tõsi ole, et sellised esoteerilised teemad on mind elu aeg paelunud. Küll aga ei ole ma tabanud endalt küll mingeid oskusi või võimeid. Üritasin seal liftis nalja ka teha, et ju pole õiged kanalid veel lahti läinud :P

Skeptikust sõbrants seletas olukorra hästi lahti, ma siiani kõkutan naerda:
- "Öelnud siis , et sul on tõsised võimed… Endale sitta keerata!"
- "Sul pole mitte aura ülespoole suunatud, vaid sa lihtsalt suitsed vihast!" :D

P.S. - Kiisu Rocky Must sai eile mummuvabaks. Nii palju siis nunnudest Scottish Fold kassipoegadest. :P Aga 4,75kg musta karvapalli taastub väga hästi, sööb mõnuga, mängib rõõmuga ja öösel ei kräununud! :) 

Tagasi alguses

Elu, mis on elu? Sõbrad, neist ma võin teile küll rääkida! Meie tore tsikkidegäng saatis mind sünnipäevaüllatusena hotell Telegraafi spasse täishoolitsust nautima. Ma muidu jälestan selliseid protseduure. Või õigem oleks öelda, et ma pole siiani suutnud leida nende mõnu! Nüüd aga saan aru küll, kellele ja miks neid tehakse? Kui litsimajja ei söanda minna, siis plekid ühe sellise tervendava seansi eest uhkele terviseteenusepakkujale ning saad vajalikku lähedust, hellust ja hoolitsust iga makstud minuti eest! Oli tõesti väga mõnus! Ja muidugi väga kurvastav. Kas ma tõesti olen jõudnud sinna punkti, et läheduse saamiseks pean võõrastele maksma?

CV-keskuses käisin ka. St kui ma nüüd 9 kuud olen ise tööd otsinud, vahelduva eduga aktiivsemalt ja passiivsemalt, siis nüüd lähenen teisipidi. Hankisin endale "maakleri", kes mind tööle hakkab parseldama! Muidugi meie esimesel vestlusel mõistis ta mu olukorda hästi, st saab aru, miks tööandjad väga julgelt mind tööle ei söanda võtta. Soovitas ettevõtlusega alustada. Ma olen juba väga mitu kuud mõelnud oma ettevõtte tegemise peale, aga ma tõesti ei näe veel, mida ma tegema peaksin, et ennast selle ettevõttega ära elatada. Veelgi enam, mingi aja pärast peaksin ju jõudma olukorrani, kus ma mõnulen kodus ja korjan ainult dividende. Mis muul eesmärgil oma ettevõtet ikka teha? IDEE! IDEE? Tühi koht.

Nõid. Jah, käisin nõia juures. Tahtsin sealt midagi saada. Kinnitust, et enam ei lähe kaua asjade paikajooksmisega. Sain hoopis kinnitust oma mõttele, et kui sa arvad, et oled omadega kõige sügavamas pasas, siis võid rahulik olla, pool teed on veel ees! 

Äkki peaks seeni jälle sööma hakkama? Kuidagi helgem tundus see olukord siis...

P.S. - Me kass Rocky on veits imelik. Sätib ennast poisi jalutsisse selliselt, et kutt teda jalaga taguma hakkaks. Ja muudkui vedeleb ja vehib sabaga ning laseb endale mats ja mats kõhtu taguda. Minema ka ei lähe. Täitsa loll!