Miskit nagu toimub, aga miskit ei toimu!

Usu numbreid. Mitu aega tagasi hakkasin ma iga nurga peal nägema numbrikombot 555 ehk lühidalt, kinnita turvavöö, läheb ralliks! Ja mis siis lahti läks? Viimased paar nädalat on nii kiire ja asine olnud, et mul pole olnud aega isegi näppu suhu pista. Ühelt poolt on see väga positiivne, sest siis pole aega ka ju ülemõtlemisega tegeleda. Kõik läheb korraga tagaplaanile! Teisalt on ka halb, sest üleväsimus on kiire tulema. Nagu täna, kui härra pidi tulema hommikul, Kutsika kaasa haarama ja päeva koos veetma. Kui ta lõpuks kell kolm mu suures toas maandus ja ennast eriti mugavalt tundis, siis tahtsin küll suurest jõuetusest lihtsalt sinna samasse maha potsatada ja peatäie nutta. Õnneks suutsin ennast ikka teise tuppa enne vedada...

Vanaks hakkan jääma. Pole muidugi mingi uudis. Aga neid märke tuleb nüüd igapäevaselt. Kolmapäeval käisin ühel üritusel, kus kohtasin väga nupukaid ja ägedaid noori inimesi, kelle silmad särasid teotahtest ja nad oleks valmis koheselt ükskõik mida ära tegema! Seda jõudu ja soovi on nendes noortes nii palju, et pisar tahtis vägisi silmanurka tulla. Miks ma arvasin, et kedagi ei koti? Kotib küll! Neid kotib, sest nad pole veel hammasrataste vahele jäänud ja elu poolt ära nüristatud! Õnneks! Isver kui inspireeriv see oli! Kunagi olin ma samasugune!!!

Sitamajasaaga sai ka õnneliku lõpu! Ühistu leidis sobivad ehitusmehed, kes tegid väga ilusti ja kiiresti mu peldiku põranda korda! Isegi lambi leidsin, ei peagi enam pirnivalgel hädal käima! St varsti ei pea. Lamp on mul veel autos!

Ja see Mirena. Täna on 101 päeva täis. Määrimisel lõppu veel ei paista. Omamoodi nalja teeb juba. Teisalt on kopp ees, no kaua võib? Infoleht ennustas 120 päeva. Kas tõesti? 3 nädalat veel?

Nädala pärast hakkab puhkus! Siis on rohkem aega oma mõttelõngasid puntrasse ajada ja halada jääpurikate pärast laes või eksabikaasast suures toas. Mõned asjad ei muutu ilmselt kunagi!

Seks ja "päevad"

Menstruatsioon ja seks on kaks väga igapäevast teemat, millest rääkides pooled vestluskaaslased hakkavad kohe puna-valgeks valgusfooriks, veerand põgeneb hetkega, mingi osa tahaks mõrvama hakata, sest see on ju ometigi lubamatu jutt ning mingi imepisike osa on valmis elutervelt sinuga kõike seda lahkama.

Vastuseks lugejale: mu teine deitt ei jõudnud ka seksini! Jah, ma tean, ilge raiskamine! Aga no ma ei hakka seda KÕIGE ESIMEST, mis on niigi pingeid ääreni täis, veel mõtetute ebamugavustega koormama!

Juulis lasin spiraali paigaldada. Igatepidi erilõbus kogemus! Esimesed nädalad sai mõni päev isegi selliselt oldud, et ei määrinudki kuskilt. Aga siis enam nii mõnusalt ei läinud. Iga päev on mingi kellaaeg, kui alumine korrus lükkab teatud koguse jääkaineid süsteemist välja. Kahjuks pole ma korrapärasusest veel hästi sotti saanud, teaks siis meeldetuletuse kalendrisse seadistada. Ja no see ei saa üldse otsa! Üks päev viskas kergelt kõhuvalu ka sisse ja keeras vooluse ka tugevamaks. Julgen arvata, et need peaks nüüd "päevad" olema. Päris kindel ei saa muidugi olla. Samas kalender nagu klapib. Võiks juba otsa saada! Ei viitsi enam lekkida!

Kui küsid, kuidas erinevad inimesed suhtuvad seksi päevade ajal, siis on täiesti seinast seina arvamusi. Ei loe ka, kas vastaja on mees või naine. Lõviosa väidab, et seks on ju täiesti normaalne tegevus ja mingi leke ei sega üldse. Tuleb lihtsalt veidike hoolikam olla kui tavaliselt. Samas aga on hunnik pisinüansse, mille kallal viriseda, seega päris nii avatud ja vabameelsed need "pooldajad" ikka pole. Omajagu ebameeldiv on see määriv värk. Kõige enam meeldis mulle naabrimehe laidukõne, kus ta pikalt ja laialt rääkis, kuidas menstruatsiooni ajal on naisterahva sisetemperatuur hoopis kõrgem ja tupp kare ja kraapiv. Ehk siis klassikaline seks päevade ajal on igatepidi OUT! Huvitav, et meeste jaoks on täiesti elementaarne, et kui naine parasjagu lekib, siis peab ta suhu võtma. Mees on vaja ju ära rahuldada! Aga naine? Ole mees ja tee naisele ka siis keelekat! Miks naine peaks ilma jääma selle pärast, et tal on mingi tsükkel peal? Aga jällegi, naine on sel ajal nagu UFO, keda ei või alt poolt puudutadagi! Määrid ära ju! Äärmisel juhul võib dušši minna koos nautima. Ma tean veel ühte meest, kes pakkus, et tampoon sisse ja siis mees veel otsa! Tampoon teeb samal ajal oma tööd ja näe, saab seksitud ka! Palju huvitavaid mõtteid! Tundub, et seks on tänapäeval liiga meestekeskne. Vahepeal juba tundus, et naiste rahuldamine on vähemalt sama oluline, aga näed, ei ole ikka küll!

Igal juhul ma ei ole valmis selle teemaga veel lagedale tulema. Seega tuleb teeselda ontlikku naisterahvast ja pipardada! Jääks see lekkimine ometigi järgi!

Kaks sammu jälle edasi!

Aeg on hästi suhteline mõiste. Ühelt poolt pole ju eriti aega möödunudki, samas on see nii pikk ja veniv olnud. Igas minutis elan ma tohutuid emotsioone läbi ja päeva lõpuks ongi tunne nagu oleks juba vähemalt 3 nädalat vahepeal möödunud.

See kurjakuulutav lõpp ilmselt lehvitab oma tiibasid. Vähemasti eile õhtul, kui Aasta Isa mulle helistas röökiv poiss taustaks, lõi küll laine üle pea ja ma oleksin täpselt samal hetkel pakkinud oma kaks asja, haaranud lapse ja kassi ning viie (!) tuule poole põrutanud! Küll mõni vend suudab täiesti süüdimatult nii jultunud olla ja oma saamatust teiste kaela veeretada. Mina muidugi lasen sellel kõigel juhtuda!

Mis seal ikka, õnneks on tsikid väga mõistvad ja ei löönud mul nina ees ust kinni, kui ma jälle oma sabarakuga kohale ilmusin. Sai veidike tuulutatud, head-paremat söödud ja tähistatud ARMASTUST! Oi, see osa mulle meeldib! Väike "Magic" igas päevas! Hoidke neid kauneid tundeid ja oma kalleid lähedasi! See on lihtsalt nii maagiline ja väärtuslik!

Pole halba ilma heata! Inimesed tajuvad kuidagimoodi teineteist. Igal juhul sain ma küsimuse, mis toimub? Huvitaval kombel ei tekkinud mul hetkekski mõtet vinguma hakata oma s*ta elu ja draamade pärast. Ma hoopis avastasin, et see jamps on lõpuks ometi minust möödas! Praegu on veel mingi rõve järellainetus, millega tuleb toime tulla kuidagi. Küsimus ongi pigem selles, mis see hea lahendus väljaujumiseks oleks. Kõike on nagu proovitud, aga need variandid ei tundu töötavat.
Ma ei ole depressiivne! WoW! Kas tõesti? See minemakolimise mõte ei olnud paanikahoog, appi ma põgenen, tulge järgi, päästke mind! Mu tegevused ja mõtted ei ole enam taolised appikarjed! Vaid täiesti adekvaatsed võimalused, mida võiksin enda jaoks kaaluda, et üks peatükk oma elus sulgeda igaveseks! See oli tohutult vabastav avastus! Lahe! :)
Juurdlen juba mõnda aega selle üle, et elu veeretab ette ikka selliseid olukordi, kus saame oma kõige suuremate hirmudega silmitsi seista. Minu suurim hirm on üksindus. Ma ei karda mitte üksinda olemist, aga seda, et kedagi pole minu jaoks, kui vajadus peaks tekkima. Olukorda, kus pole isegi helistada kellelgi, sest kedagi lihtsalt pole. Peale lahkuminekut sattusin ma täpselt sellisesse olukorda. Varakevadel kujunesid asjad selliseks, et ma vahepeal kaalusin isegi telefoninumbri sulgemist. Eile aga, kui ma sellele küsimusele lühikest vastust üritasin kokku panna, avastasin, et seda üksinduse tunnet ei ole enam minu sees! Ma ei ole enam üksi, ma olen iseseisev! Väliselt siin vahet polegi, aga tunne on hoopis erinev!

Tinder or Tinder-not? Täna ütlen Tinder-yes! Ma olen leidnud kohutavalt põneva mõttekaaslase, kes mõjub mulle täiesti utoopiliselt! Ta on nagu väike päike, kes paneb mind asju hoopis teistmoodi vaatama! Mulle meeldib see vaade! :)

* * *

Käisin hommikul naistearstil oma uhket spiraali ette näitamas. Uuriti muidugi, kuidas vahepeal läinud on. Kirjeldasin lühidalt ja värviliselt oma tapatalgute kogemust. Õde ja arst said ohtralt naerda. Tore on teistele rõõmu valmistada! :)

Rahu, ainult rahu!

Tööl on praegu jube vaikne. Mõnes mõttes on see äge, saab chillida ja tegeleda asjadega, mis muidu kuhugi taustale rahulikumaid aegu ootama on jäänud. Samas on ka tüütu, sest suuresti tuleb ise endale tegevusi otsida. Ja laisk nagu ma olen, siis see nõuab kohe eriti suurt pingutust. Jääb üle oma mullis vegeteerida ja unistada! Ja unistama olen ma viimastel päevadel palju hakanud!

Häid uudiseid on ka, peale seda peavalu kurtmist on igasugused valud järgi jäänud. Keha hakkas ilmselt kartma, sest ma istusin lihtsalt maha ja ütlesin hästi kurjalt: "Keha, harju parem kohe ära, sest see vidin nii pea minu seest välja ei tule!" Konkreetsus tuleb teine kord kasuks! Enteroviirust mul ka veel pole. Vaene poiss siblis terve öö oma sügelevate villide käes, aga see tähendab ainult paranemist. Ja muidugi minu unetut ööd.

Aga pole hullu! Sest hommikul suht magamata olekuga üles tõustes on näos ainult vildakas naeratus ja hinges totakas õndsus. Sest kõik on ju ometigi nii tore! :) Tegin täna tsikkidele väljakutse ennustuseks, väike kihlveokontor selle pihta, kui kiiresti peale kapslite närimist see uim mul peast ära kaob. Erinevaid pakkumisi on tulnud, kahjuks pole veel ühtegi geniaalset ülesannet st asja, mille peale kihla üldse veetakse! Aga jõuab, sest kokkuvõtteid teeme alles novembri alguses. Mingi vigur mu sees väga tahab uskuda, et see tripp pole üldse seotud seentega, vaid otsusega lubada endale ilusaid tundeid. Sest need ju ometigi on ilusad! Kahju, et seda rõõmu ainult siin blogis jagada saab! Aga tore, et vähemalt kellegagi! Kellegagi veel peale tsikkide, sest neil on minu õitsemisest juba parajalt kopp ees! :D

Mirena, 5 päeva hiljem

No kurat ja põrgu! See pidi olema ju minu võti parema ja lihtsama elu juurde! Spiraal siis! Ma veidike küll kahtlustasin, et ilmselt päris niisama see olla ei saa, pealegi ma väga tundlik igasugu ainete ja rohtude suhtes. 

Mingit lubatud 3nädalast voolust mul pole. Polegi midagi! Teisel päeval veits nagu lubas, aga sellega piirdus ka. Selle eest on mul aga peavalud. Õnneks mitte päeris kogu aeg, vahepeal lähevad ära ka, aga ikka suur osa ajast tahaks pea maha võtta. Ja täna on kõrvad ka veel lukus! Pea käib veidike ringi! No minge pekki, ausõna! Lepime kokku, et see on mingi kohanemisaeg ja kõik läheb mööda!

Naiivsem pool minust loodab, et tegu on enteroviirusega, mille Aasta Isa oma lapsele pärandas ja millega mina pean siin nüüd toime tulema. Ehk olen ka külge saanud ja sellest kõik need vaevused? Samas punne mul ju kuskil pole, palavikku ka, mis viirusest me siin rääkida saame? 

Naiste hädad!

Kes see geenius oli, kes naistele menstruatsiooni sellisel kujul leiutas? See on täiesti absurdne asi ja halvab funktsioneerimise täielikult. Muidugi on naisterahvaid, kes ei saa praegu aru, millest ma räägin! Mind on ju õnnistatud nende Päevade kõige räigema vormiga! Alustuseks on hoiatav kõhuvalu, mis kestab paar päeva. Kui Pioneerid kohal, siis ikka selliselt, et esimesed kolm päeva sooviks ainult ämbri otsas istuda, sest kõik need kaitsevahendid, mis on leiutatud, need ei tööta! Võtad kõige suurema punni ja kõige imavama mähkme ja käid neid iga tunni tagant vahetamas! Kogu aeg on hirm, et istud midagi läbi ja määrid terve elamise ära. See on lihtsalt ebareaalselt ebameeldiv asi!

Olen käinud arstidele kurtmas ka, sest selline asi ei saa ju ometigi normaalne olla. Ainuke vastus, mis ma olen saanud, on suur naer ja arusaamatu pilk, et kas ma tõesti arvan, et kõik naised on ühesugused? Senikaua, kui pole terviseprobleeme, hemoglobiini tase norm, seni vea poest neid tutilappe ja tampoone koormate viisi koju.

Ma nüüd siis võtsin vastu otsuse seda uhket hormoonspiraali proovida, mis igasuguse mensise ära pidavat kaotama. Alustuseks olen ma üle poole aasta selle nimel pingutanud, sest spiraali saab paigaldada ainult teatud päevadel ja kuna minu tsükkel on täiesti ettearvamatu, siis pidin iga kord, kui päevad hakkasid, jälle helistama ning aega küsima. Meie tervishoiusüsteem, muidugi lootusetu ettevõtmine! Nüüd sai aga mõõt täitsa täis ja läksin erakliinikusse. Tehke see asi ära, kaua ma kannatan!

Lähen vastuvõtule ja doktor vangutab pead, et oi tsükli kuues päev, ei tea ikka, kas saab paigaldada. Vaja ikka esimestel päevadel tulla, kui veritsus suurem. Ma hakkasin naerma, ütlesin, et pole probleemi, kraanid on endiselt veel avatud! Tädi ei saanud naljast aru, aga lubas siis ikka üle vaadata, ehk saame asjaga ühele poole. Väga detailidesse ma ei tahaks laskuda, aga võin öelda, et see pukk nägi pärast välja nagu tapalava. Ma ju hoiatasin, ta ei uskunud! Igastahes sai see spiraal paika ja saab näha, kas ja kui hästi see tõepoolest mind aidata võiks!

Ega lugu sellega veel läbi ei saa! Tulin tööle ja pool tundi hiljem on ka minu töökoht nagu tapalava! Tänasin seda kõikevägevamat, et ma musta värvi riietega enamasti käin ja seega ei torka mu "õnnetus" kõigil silmi peast välja! Mis seal ikka, lähimasse poodi oma krediitkaarti tuulutama! Ongi veel liiga pisikesed augud seal peal! Ja millal ma viimati POEST endale riideid ostsin? Mitte kunagi! Second Hand on minu rida.

Loo moraal: isegi kui sa ise ei pinguta igasugu brändide nimel, siis elu mängib sulle ikka kaardid selliselt kätte, et sa lihtsalt jalutad Tommy Hilfigeri (pidin seda nime guugeldama, sest ma ei oska seda kirjutadagi!) uue kollektsiooni pükste, Montoni pitsilise särgikese ja dr.Dre pealuuga päikseprillidega tähtsalt mööda tänavat! Peab ütlema, et ma näen s*taks hea välja! :) Isegi neis mähkmetes! :)