Usu numbreid. Mitu aega tagasi hakkasin ma iga nurga peal nägema numbrikombot 555 ehk lühidalt, kinnita turvavöö, läheb ralliks! Ja mis siis lahti läks? Viimased paar nädalat on nii kiire ja asine olnud, et mul pole olnud aega isegi näppu suhu pista. Ühelt poolt on see väga positiivne, sest siis pole aega ka ju ülemõtlemisega tegeleda. Kõik läheb korraga tagaplaanile! Teisalt on ka halb, sest üleväsimus on kiire tulema. Nagu täna, kui härra pidi tulema hommikul, Kutsika kaasa haarama ja päeva koos veetma. Kui ta lõpuks kell kolm mu suures toas maandus ja ennast eriti mugavalt tundis, siis tahtsin küll suurest jõuetusest lihtsalt sinna samasse maha potsatada ja peatäie nutta. Õnneks suutsin ennast ikka teise tuppa enne vedada...
Vanaks hakkan jääma. Pole muidugi mingi uudis. Aga neid märke tuleb nüüd igapäevaselt. Kolmapäeval käisin ühel üritusel, kus kohtasin väga nupukaid ja ägedaid noori inimesi, kelle silmad särasid teotahtest ja nad oleks valmis koheselt ükskõik mida ära tegema! Seda jõudu ja soovi on nendes noortes nii palju, et pisar tahtis vägisi silmanurka tulla. Miks ma arvasin, et kedagi ei koti? Kotib küll! Neid kotib, sest nad pole veel hammasrataste vahele jäänud ja elu poolt ära nüristatud! Õnneks! Isver kui inspireeriv see oli! Kunagi olin ma samasugune!!!
Sitamajasaaga sai ka õnneliku lõpu! Ühistu leidis sobivad ehitusmehed, kes tegid väga ilusti ja kiiresti mu peldiku põranda korda! Isegi lambi leidsin, ei peagi enam pirnivalgel hädal käima! St varsti ei pea. Lamp on mul veel autos!
Ja see Mirena. Täna on 101 päeva täis. Määrimisel lõppu veel ei paista. Omamoodi nalja teeb juba. Teisalt on kopp ees, no kaua võib? Infoleht ennustas 120 päeva. Kas tõesti? 3 nädalat veel?
Nädala pärast hakkab puhkus! Siis on rohkem aega oma mõttelõngasid puntrasse ajada ja halada jääpurikate pärast laes või eksabikaasast suures toas. Mõned asjad ei muutu ilmselt kunagi!
Vanaks hakkan jääma. Pole muidugi mingi uudis. Aga neid märke tuleb nüüd igapäevaselt. Kolmapäeval käisin ühel üritusel, kus kohtasin väga nupukaid ja ägedaid noori inimesi, kelle silmad särasid teotahtest ja nad oleks valmis koheselt ükskõik mida ära tegema! Seda jõudu ja soovi on nendes noortes nii palju, et pisar tahtis vägisi silmanurka tulla. Miks ma arvasin, et kedagi ei koti? Kotib küll! Neid kotib, sest nad pole veel hammasrataste vahele jäänud ja elu poolt ära nüristatud! Õnneks! Isver kui inspireeriv see oli! Kunagi olin ma samasugune!!!
Sitamajasaaga sai ka õnneliku lõpu! Ühistu leidis sobivad ehitusmehed, kes tegid väga ilusti ja kiiresti mu peldiku põranda korda! Isegi lambi leidsin, ei peagi enam pirnivalgel hädal käima! St varsti ei pea. Lamp on mul veel autos!
Ja see Mirena. Täna on 101 päeva täis. Määrimisel lõppu veel ei paista. Omamoodi nalja teeb juba. Teisalt on kopp ees, no kaua võib? Infoleht ennustas 120 päeva. Kas tõesti? 3 nädalat veel?
Nädala pärast hakkab puhkus! Siis on rohkem aega oma mõttelõngasid puntrasse ajada ja halada jääpurikate pärast laes või eksabikaasast suures toas. Mõned asjad ei muutu ilmselt kunagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar