Kaks nädalat puhkust hakkab otsa saama. Lumest pole haisugi! Nii väga tahtsin kasvõi korrakski mäele saada! Pool ajast olen lihtsalt kodus passinud, lihtsalt ei kipu sellise halli ilmaga mitte kuhugi. Neljapäeval võtsin julguse kokku ja põrutasin poisiga metsa vanaemale külla! Lootsin väga, et koerad ei pure ribadeks ja ei saa muid traumasid. Läks hoopis nii, et jõudsime vaevalt mõned tunnid maal olla, kui kutt tõmbas sae üles! Mis seal ikka, pakkisin meid autosse ja sõitsin koju tagasi! Vägev sõit oli! Täismäng: vihm, udu, must jää! Õnneks mööda Piibet keegi peale minu ei sõida, sai rahulikult oma sõitu keset teed teha. Südaöösel vedasin siis kogu seda kraami autost tuppa. Kõige suurem väljakutse oli see magav sült laps! Oleks siis auto vähemalt kuhugi lähedalegi saanud parkida! Ei lähe mul nii hästi!
Aga siis tuli juba laupäev ja põrutasime tsikkidega Soome! Päeval pisike poetuur (Gina Tricot + InterSpordi hokiosakond!) Õhtuks üks pisike keika! No muidugi läks meil nii hästi, et majutusime bändidega samas hotellis! Meie puhul ju elementaarne :D Ühesõnaga, läks kauem! Ma ei joonud tilkagi alkoholi, aga enesetunne oli järgmisel päeval nagu oleks vähemalt õlleolümpial käinud! Vähe sellest, terve öö käisin ma ka iga natukese aja tagant vetsus, sest neljapäeval hakkas ju ometigi põiepõletik! YaY! Puhkus missugune!
Esmaspäeval läksin oma esimesele noorendusprotseduurile, tehti koorimist ja mingit elektrimassaazhi vms. Kogemus iseenesest oli mõnus, isegi naljakas, aga ülejäänud päev oli mokas. Selline tunne, nagu oleks päikesepõletus. Ja millegi pärast jooksid silmad hullult vett. Aga punaseid laike on tõesti vähem, juba praegu!
Ja siis ma sain oma esimese lapsevaba õhtu kodumaal! Ma olin nii pöördes, et viskasin mõnda aega tireleid suisa. Siis selgus kuidagi ootamatult, et ainus viis oma päeva sisustada ongi hokisse minna! Nagu wtf! Sõbranjed õnneks halastasid ja said minuga pärast trenni hiinakas kokku tunnikeseks.
Täna üles ärkasin, siis esimene mõte oli küll, et milleks? Ma tõesti ei saa aru, kellele seda jama vaja on? Neljanda klassi lastel on ka rohkem vabadust kui minul! Kogu mu elu pöörleb selle ümber, kuidas ma pean kellelegi teisele midagi tegema! Orjan! Suurele rügamisele vastutasuks saan teada, et ma ei saa laupa õhtul paariks tunniks varajasele jõuluistumiselegi, sest mitte keegi pole valmis kutti vaatama!!! Uhked lähisugulased, kellel muidu on õigust ja tähtsust ülegi, on järsku nii hõivatud! Ahjaa, mul läks meelest ära, me räägime ju nädalavahetusest, kui normaalsetel inimestel on elu!
Ma olen vaking väsinud sellest siplemisest! Mul ei ole jaksu enam selle kõigega tegeleda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar