Kes see geenius oli, kes naistele menstruatsiooni sellisel kujul leiutas? See on täiesti absurdne asi ja halvab funktsioneerimise täielikult. Muidugi on naisterahvaid, kes ei saa praegu aru, millest ma räägin! Mind on ju õnnistatud nende Päevade kõige räigema vormiga! Alustuseks on hoiatav kõhuvalu, mis kestab paar päeva. Kui Pioneerid kohal, siis ikka selliselt, et esimesed kolm päeva sooviks ainult ämbri otsas istuda, sest kõik need kaitsevahendid, mis on leiutatud, need ei tööta! Võtad kõige suurema punni ja kõige imavama mähkme ja käid neid iga tunni tagant vahetamas! Kogu aeg on hirm, et istud midagi läbi ja määrid terve elamise ära. See on lihtsalt ebareaalselt ebameeldiv asi!
Olen käinud arstidele kurtmas ka, sest selline asi ei saa ju ometigi normaalne olla. Ainuke vastus, mis ma olen saanud, on suur naer ja arusaamatu pilk, et kas ma tõesti arvan, et kõik naised on ühesugused? Senikaua, kui pole terviseprobleeme, hemoglobiini tase norm, seni vea poest neid tutilappe ja tampoone koormate viisi koju.
Ma nüüd siis võtsin vastu otsuse seda uhket hormoonspiraali proovida, mis igasuguse mensise ära pidavat kaotama. Alustuseks olen ma üle poole aasta selle nimel pingutanud, sest spiraali saab paigaldada ainult teatud päevadel ja kuna minu tsükkel on täiesti ettearvamatu, siis pidin iga kord, kui päevad hakkasid, jälle helistama ning aega küsima. Meie tervishoiusüsteem, muidugi lootusetu ettevõtmine! Nüüd sai aga mõõt täitsa täis ja läksin erakliinikusse. Tehke see asi ära, kaua ma kannatan!
Lähen vastuvõtule ja doktor vangutab pead, et oi tsükli kuues päev, ei tea ikka, kas saab paigaldada. Vaja ikka esimestel päevadel tulla, kui veritsus suurem. Ma hakkasin naerma, ütlesin, et pole probleemi, kraanid on endiselt veel avatud! Tädi ei saanud naljast aru, aga lubas siis ikka üle vaadata, ehk saame asjaga ühele poole. Väga detailidesse ma ei tahaks laskuda, aga võin öelda, et see pukk nägi pärast välja nagu tapalava. Ma ju hoiatasin, ta ei uskunud! Igastahes sai see spiraal paika ja saab näha, kas ja kui hästi see tõepoolest mind aidata võiks!
Ega lugu sellega veel läbi ei saa! Tulin tööle ja pool tundi hiljem on ka minu töökoht nagu tapalava! Tänasin seda kõikevägevamat, et ma musta värvi riietega enamasti käin ja seega ei torka mu "õnnetus" kõigil silmi peast välja! Mis seal ikka, lähimasse poodi oma krediitkaarti tuulutama! Ongi veel liiga pisikesed augud seal peal! Ja millal ma viimati POEST endale riideid ostsin? Mitte kunagi! Second Hand on minu rida.
Loo moraal: isegi kui sa ise ei pinguta igasugu brändide nimel, siis elu mängib sulle ikka kaardid selliselt kätte, et sa lihtsalt jalutad Tommy Hilfigeri (pidin seda nime guugeldama, sest ma ei oska seda kirjutadagi!) uue kollektsiooni pükste, Montoni pitsilise särgikese ja dr.Dre pealuuga päikseprillidega tähtsalt mööda tänavat! Peab ütlema, et ma näen s*taks hea välja! :) Isegi neis mähkmetes! :)
Olen käinud arstidele kurtmas ka, sest selline asi ei saa ju ometigi normaalne olla. Ainuke vastus, mis ma olen saanud, on suur naer ja arusaamatu pilk, et kas ma tõesti arvan, et kõik naised on ühesugused? Senikaua, kui pole terviseprobleeme, hemoglobiini tase norm, seni vea poest neid tutilappe ja tampoone koormate viisi koju.
Ma nüüd siis võtsin vastu otsuse seda uhket hormoonspiraali proovida, mis igasuguse mensise ära pidavat kaotama. Alustuseks olen ma üle poole aasta selle nimel pingutanud, sest spiraali saab paigaldada ainult teatud päevadel ja kuna minu tsükkel on täiesti ettearvamatu, siis pidin iga kord, kui päevad hakkasid, jälle helistama ning aega küsima. Meie tervishoiusüsteem, muidugi lootusetu ettevõtmine! Nüüd sai aga mõõt täitsa täis ja läksin erakliinikusse. Tehke see asi ära, kaua ma kannatan!
Lähen vastuvõtule ja doktor vangutab pead, et oi tsükli kuues päev, ei tea ikka, kas saab paigaldada. Vaja ikka esimestel päevadel tulla, kui veritsus suurem. Ma hakkasin naerma, ütlesin, et pole probleemi, kraanid on endiselt veel avatud! Tädi ei saanud naljast aru, aga lubas siis ikka üle vaadata, ehk saame asjaga ühele poole. Väga detailidesse ma ei tahaks laskuda, aga võin öelda, et see pukk nägi pärast välja nagu tapalava. Ma ju hoiatasin, ta ei uskunud! Igastahes sai see spiraal paika ja saab näha, kas ja kui hästi see tõepoolest mind aidata võiks!
Ega lugu sellega veel läbi ei saa! Tulin tööle ja pool tundi hiljem on ka minu töökoht nagu tapalava! Tänasin seda kõikevägevamat, et ma musta värvi riietega enamasti käin ja seega ei torka mu "õnnetus" kõigil silmi peast välja! Mis seal ikka, lähimasse poodi oma krediitkaarti tuulutama! Ongi veel liiga pisikesed augud seal peal! Ja millal ma viimati POEST endale riideid ostsin? Mitte kunagi! Second Hand on minu rida.
Loo moraal: isegi kui sa ise ei pinguta igasugu brändide nimel, siis elu mängib sulle ikka kaardid selliselt kätte, et sa lihtsalt jalutad Tommy Hilfigeri (pidin seda nime guugeldama, sest ma ei oska seda kirjutadagi!) uue kollektsiooni pükste, Montoni pitsilise särgikese ja dr.Dre pealuuga päikseprillidega tähtsalt mööda tänavat! Peab ütlema, et ma näen s*taks hea välja! :) Isegi neis mähkmetes! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar