Emotsionaalselt kirev nädalavahetus on möödas. Läbi tiheda vihma Türisalu pangast mööda sõites unistasin ühest vägevast kaljunukist ja lennuvõimetuse testimisest. Aga no mis sa seal pangal küll korda saadad? Paar mõlki ja ratastooli ehk. Mõtetu.
Mis on elu mõte? Muidugi pidin tsikke samal teemal küsitlema. Huvitav on kuulda, kuidas keegi suudab rõõmu tunda lihtsast olemisest! Tema jaoks on juba elamine ise eesmärk omaette. Nautida iga päeva ja igat hingetõmmet! Loed teiste unistustest ja plaanidest. Ja siis mõtled, et mis küll minuga on juhtunud? Minu jaoks on see maine elu pigem nagu vangla. See on karistus millegi eest. Aga oma kuritegu ma ei saagi ilmselt kunagi teadma. Ja nüüd siis tuleks see karistus kuidagi ära kanda, ideaalis võimalikult pingevabalt. Aga mina ja pingevaba, need kaks ei käi ju ometigi kokku! :D
Q&A kalender laksas ka kohe oma väga sügavmõttelise küsimusega ära. Ta nagu oleks teadnud, et ma eelmisel päeval nende teemade üle mõtlen. Ma ei osanud sinna midagi kirjutada. Jah, mul on mingid totrad roosamannased unistused, aga mul ei ole mitte ühtegi eesmärki! Muidugi on asju, mida ma tahaksin, aga ma saan ka ilma nendeta suurepäraselt hakkama! Terve päeva mediteerisin selle küsimuse otsas. Lõpuks kirjutasin "Six Feet Under".
Mis on elu mõte? Muidugi pidin tsikke samal teemal küsitlema. Huvitav on kuulda, kuidas keegi suudab rõõmu tunda lihtsast olemisest! Tema jaoks on juba elamine ise eesmärk omaette. Nautida iga päeva ja igat hingetõmmet! Loed teiste unistustest ja plaanidest. Ja siis mõtled, et mis küll minuga on juhtunud? Minu jaoks on see maine elu pigem nagu vangla. See on karistus millegi eest. Aga oma kuritegu ma ei saagi ilmselt kunagi teadma. Ja nüüd siis tuleks see karistus kuidagi ära kanda, ideaalis võimalikult pingevabalt. Aga mina ja pingevaba, need kaks ei käi ju ometigi kokku! :D
Q&A kalender laksas ka kohe oma väga sügavmõttelise küsimusega ära. Ta nagu oleks teadnud, et ma eelmisel päeval nende teemade üle mõtlen. Ma ei osanud sinna midagi kirjutada. Jah, mul on mingid totrad roosamannased unistused, aga mul ei ole mitte ühtegi eesmärki! Muidugi on asju, mida ma tahaksin, aga ma saan ka ilma nendeta suurepäraselt hakkama! Terve päeva mediteerisin selle küsimuse otsas. Lõpuks kirjutasin "Six Feet Under".
1 kommentaar:
Tead miks ma olen kuri sinu eksi, aasta isa peale? Sest ta võttis sinult elurõõmu. Ma mäletan vanat Määdzikut ja kuigi ka siis oli halbu perioode, siis oli ka häid ja isegi need halvad perioodid ei tundunud nii halvad. Hetkel aga ei näe ma sinus silmis seda elurõõmu, seda sädet, mis oli vanasti, ka halbadel päevadel (isegi kui see oli siis väike iivõl säde). Võib-olla on see liiga otsene seos ja polegi õige, aga nii tundub. Ja ma loodan, et sa saad selle sädeme tagasi. Kasvõi näitamaks härra eksile, et tema ei olnud sinu elu tugisammas.
Ja tead, miks ma ei laigi su posti? Sest minul on sind vaja. Kohe päriselt. Kedagi, kes tuleb, on inspireeriv ja vägevate mõtetega, ausalt otsekohene ja laia silmaringiga. Kedagi, kellega tulevikus jälle paar lennukit teha (siis, kui mõte tekiilast enam öökima ei aja) ja siis minna Raekoja platsile pääsukest tegema. Onju! ;)
Postita kommentaar