Krõbistan siin juba kolmandat karpi neid seeneeoseid. Esimese karbi lõppedes olid tunded laes ja lootused kõrged. Teist karpi süües aga nii roosiline see asi polnud. Vahepeal mõtlesin isegi, et äkki on mingi s*tt partii ja laks jääb saamata, aga pooleli ma ka asja ei jätnud. Päris korraliku tundekarusselli sai jälle läbi tehtud. Õnneks mitte nii pöörase, kui aasta lõpus. Nüüd kolmas karp tundub jälle hästi mõjuvat. Meeleolu on taevas ja elu on lill! Kaktus küll, aga lill siiski :D
Kõige lahedam muutus viimasel ajal on see, et olen taas suhtlema hakanud mõndade "unustatud" tuttavatega, kes on täis positiivseid üllatusi. Kui oleks ainult üks selline inimene, siis ma arvaksin, et erand kinnitab reeglit. Kuna neid aga päris mitu, kes tõepoolest ongi viisakad, ausad ja heatahtlikud ning suudavad teisi võtta kui isiksust kogu tema pagasiga, siis ei jää muud üle, kui ainult rõõmustada! Mulle aidati jope selga! Võeti kotid ka käest ära, et ma ikka midagi tassima ei peaks! Ma olin kohmetu! Ma ei osanud isegi viisakalt nõustuda, vaid punastasin ja krabasin oma kotid veel sügavamale põue! Täiesti piinlik! Ma pole aupaklikke inimesi nii ammu kohanud, et ei oska nende läheduses enam kuidagi ollagi. Ma olen nii suures ahvivaimustuses praegu! Fantastiline!
Psühhari juures käin ka endiselt edasi. Ilmselt paneme korraliku kümme kohtumist ikka jutti, sest need tunnid mööduvad nii kiiresti. Iga korraga kulub mu enda asjade peale vähem aega, aga peale seda saame filosofeerida erinevate eluliste küsimuste üle ning targutada muude vahvate nähtuste pihta. Mulle tundub, et psühhar ise ka naudib seda vestlust, ega ta muidu nii varmalt mulle uut aega ei tahaks panna. :) Kuigi viimane kord tunnistas ta mind psühholoogilises mõttes korrektselt funktsioneerivaks inimeseks :D
Elephants From Neptune teeb all kohvikus soundchecki. Päris põnev on vahelduseks kuskil Kiviõlis vegeteerida, teada saada, et lumelauaoskus on täiesti ununenud ja mõelda, et Saka mõisas ootab mullivann. Mis sa hing elult veel ihkad eksole? :D
Kõige lahedam muutus viimasel ajal on see, et olen taas suhtlema hakanud mõndade "unustatud" tuttavatega, kes on täis positiivseid üllatusi. Kui oleks ainult üks selline inimene, siis ma arvaksin, et erand kinnitab reeglit. Kuna neid aga päris mitu, kes tõepoolest ongi viisakad, ausad ja heatahtlikud ning suudavad teisi võtta kui isiksust kogu tema pagasiga, siis ei jää muud üle, kui ainult rõõmustada! Mulle aidati jope selga! Võeti kotid ka käest ära, et ma ikka midagi tassima ei peaks! Ma olin kohmetu! Ma ei osanud isegi viisakalt nõustuda, vaid punastasin ja krabasin oma kotid veel sügavamale põue! Täiesti piinlik! Ma pole aupaklikke inimesi nii ammu kohanud, et ei oska nende läheduses enam kuidagi ollagi. Ma olen nii suures ahvivaimustuses praegu! Fantastiline!
Psühhari juures käin ka endiselt edasi. Ilmselt paneme korraliku kümme kohtumist ikka jutti, sest need tunnid mööduvad nii kiiresti. Iga korraga kulub mu enda asjade peale vähem aega, aga peale seda saame filosofeerida erinevate eluliste küsimuste üle ning targutada muude vahvate nähtuste pihta. Mulle tundub, et psühhar ise ka naudib seda vestlust, ega ta muidu nii varmalt mulle uut aega ei tahaks panna. :) Kuigi viimane kord tunnistas ta mind psühholoogilises mõttes korrektselt funktsioneerivaks inimeseks :D
Elephants From Neptune teeb all kohvikus soundchecki. Päris põnev on vahelduseks kuskil Kiviõlis vegeteerida, teada saada, et lumelauaoskus on täiesti ununenud ja mõelda, et Saka mõisas ootab mullivann. Mis sa hing elult veel ihkad eksole? :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar