Tänasesse päeva maandumine oli kole, eriti pärast nii fantastilist nädalavahetust Kiviõlis lumelaudamas. Poiss oli kuri, alguses ei teinud must väljagi, kui järgi läksin. Siis järsku nõudis autoga sõitma ja kui koju jõudsime, sain paar tundi sellist kisa ja jonni, et oleks hea meelega ennast ja last kokku pakkinud ning tagasi läinud sinna, kust igaüks tuli. Pärast ohjeldamatut nuttu süles ja pidevat kordamist, et ma ei kao kuhugi, rahunes ta lõpuks maha. Veits ikka terroriseerib ja kiusab, aga vähemasti ei röögi enam. Täna õhtul õnnestus isegi piss potti saada! PIDUUU! Väikesed rõõmud! :D
Meeleolu on aga päris kohutav. Pärast sellist vägevat olemist argipäeva tagasi tulla mõjub ikka laastavalt. Tuju on eriti nullis. Asja ei tee muidugi paremaks järjekordne eitav vastus mu kandideerimisele. Anti mõista, et minu kogemused teiste tööandjate juures jäävad migem lühikesteks ja see tekitab küsitavust. Halloo, küsige siis, mitte ärge kandke maha! 1-3a töökogemused on minu arvates täitsa okei, eriti kui on näha, et on toimunud edasiminek ametiredelil. Tegelikult ei saa ma üldse aru, miks mulle see nii hullult korda läheb. Olen jah rahulolematu inimene ja soovin pidevat liikumist ja väljakutseid. On see siis paha?
Ja muidugi on see minu igivana just sex friends teema jälle päevakorras. Ülla-ülla! Ma ei saa aru, kas tõesti tänapäeval tehaksegi kõike ainult lõbutsemise eesmärgil. Jummala pärast äkki seon ennast kellegagi ja veel hullem, kui luban midagi. No vabandage väga. Mina pole kellelegi teiseks naiseks ja minu kõrval ei ole ka teisi naisi! Ma ei tahagi sõrmust ja mõtetuid lubadusi. isegi kooselu pole vaja. Aga kui soovid minuga flirtida ja teemat ajada, siis ole kena, tee seda ainult minuga. Monogamy is out of fashion! Mis mul viga on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar