Võõrutusnähud

Ma teen endale pai ja jagan kiidusõnu. Blokkisin lõustaraamatus ära oma kõige suurema ajakilleri ehk Mafia Warsi. Ma pole seda mängu juba nädal aega isegi mitte avanud. Kodus ei olegi peaaegu arvutis. Sellest tulenevalt ei tea ma ka, millega teised tegelevad. Ja mul on "hea" komme oma telefoni hääletu peal hoida ehk siis ega mulle pole mõtet ju helistada kah... Nädalavahetus läks ülikiiresti niimoodi mööda. Väga värskendav. Tekib isu uusi asju teha ja ka vanad tegemised tolmu alt välja otsida. Kaunid kunstid on väga tahaplaanile jäänud...

Reedel sai HND sünnipäeval käidud rokikohvikus. Ma küll arvasin, et parem on, et ma ei räägiks sellest kogemusest, aga ega ma teisiti ka ei saa. HND on väga bueeno, nii see esimene akustiline osa, kui ka see teine rokkivam tükk. Aga nos ee vahepealne PLÄKI... Ei, ma ei mõista. Kogu mu tähelepanu oli koondatud keelpillide kammijatele. Üks on meesnaine ja teine on nainemees. Alles mitu aega hiljem sain teada, et mõlemad on tegelt meesnaised, aga üks on veel lõikamata. Ja kui nüüd aus olla, siis ega ma ei teagi, mis seal laval toimus ja mis lugusid mängiti. Ma isegi ei tea, kas pillimäng tuli hästi välja, sest ma olin nii üdini hõivatud kahe lavalseisja analüüsimisega ja nuputamisega, kust tuleb see soolikas, mis teeb mehed naiselikuks, naised mehelikuks ja miks see sellisel viisil välja paistab. Ma tahaksin olla tolerantne, kuid ma ei saa. Võiks olla ignorant, aga see ka ei õnnestu.