Ogarlik

Mäletate, ma jätsin IT-maailmaga hüvasti? Täna astub üks härra, keda ma maja peal paar korda vaid näinud olin, mu laua juurde ja palub, et ma aitaks tal ta arvutiprobleemi lahendada. Erm. Õnneks suutsin ainult pool probleemist lahendada, muidu oleks teab mis kõik veel juhtuma hakanud. Miks ta eeldas, et ma teda aidata oskan? Kunagi, kui peaksin ka ta nime selgeks saama, siis võiks ju huvi pärast isegi küsida.

Esimene kuu uuel positsioonil hakkab täis tiksuma. Nüüd vist oleks ka õige aeg tibusid vaikselt lugema hakata. See, et ma ühe maailma teise vastu vahetasin, on täiesti ainuõige samm! Ma muidugi lootsin, et kogu see värk saab kergem olema, aga vähemasti ei käi asjad mulle kauge kaarega üle mõistuse :-) Ilma igasuguste koolitusteta, kõigest mõne näpunäitega olen kasutatavad süsteemid endale suhtleiselt selgeks juba teinud ning jõudu-mööda ka asju korda saatnud. Kahju kohe, kui oleksin lollim, saadetaks mind Londonisse koolituma. Nüüd aga maksab nutikus kätte. Pähh. Liigne agarus on ogarus, nagu öeldakse!

Üks kõrvalnähtus on veel, tulen töölt koju ja jätkan televisiooni seltsis. Ma ei arvanudki, et see nii jõhkraks võib osutuda :D

P.S.- Valisime poest kõige suurema kapi. Ja otstarbeka. Hakkasin täna siis oma riideid kastidest kappi kolima... Ma muud ei kuule, kui et mul on NIIIIII PALJU riideid. Aga kui kapi uksed lahti tõmbasin, oli teise poole NIIIIII VÄHE riideid kolmveerand kapist ära hõivanud. Ja see ei ole väike kapp!