Sattusin ennist mingi postituse otsa, mis rääkis Working out Loud suurepärasest programmist! Ma ei saa enam üldse aru, mis toimub? Või on see lihtsalt hea viis kõige lihtsamad sammud elus üles kirjutada, neist protsessijoonised teha, suur pealkiri juurde kirjutada ning lõpuks muidugi ära patendeerida ja maha müüa. Pappi muudkui tuleb! Feimist rääkimata! Ilmselt olen ma liiga kriitiline ja kuna ma väga süvitsi ei läinud selle teema uurimisega, siis püsin edasi oma asjatundmatul positsioonil ja itsitan pihku, sest inimesed on endale loonud gurud, kelle jälgedes julgevad nad nüüd teisi kontoris kõnetada ning on sunnitud kirjutama oma isiklikust tööelust postitusi. Regulaarselt! Paari posti ma isegi vaatasin, puhas ameerikalik heietus sellest, kuidas kõik on ümberringi nii armastusväärsed ja tänulikkust pritsib ka kõrvadest välja. Kes seda lugeda viitsib?
Mina küll nii tänulik pole. Kiire aeg võiks ometi otsa saada! Mu skleroos ei aita ka sellele kõigele kaasa. Kuna see arvutipõhine kalendriplaneerimine ja task-list minu puhul eriti ei tööta, siis olen välja töötanud kalendri ja teemalehtedega märkmikuga süsteemi. Outlook'is on kolleegidel hea ülevaade, kas mul üldse vaba aega on ja selles märkmikus liigutan märksõnadega postiteid ühest kohast teise, kuni ma nad lõpuks hunti lasen üks hetk. Selle arvutipõhise task-listiga ongi see jama, et need ülesanded jäävad alati üles ja ma ei suuda seda listi kunagi ära tühjendada. Paberitega käib kogu värk minu jaoks tõhusamalt. Ühesõnaga, mul on süsteem! Ja lisaks riiulis sahtlid, iga teema jaoks oma vahe. Muidu oli mul kogu aeg selline paberikuhi laual, täielik kaos teiste jaoks, üritan nüüd kuidagi korrektsem välja paista ja oma paberimajandust nii majandada, et ka teised suudaks mu süsteemist midagi üles leida. Sest see on ju minu viimane nädal!
Jah. Hakkab minu viimane nädal! 6 päeva pärast lendan ära. Üksi. On küll õudne! Ma pole Kutsikast üle 2 öö eriti lahus olnud. Üks kord pea 4 aastat tagasi sai kogemata neljaks ööks ära mindud. Ja nüüd siis terveks igavikuks! Muidugi ei tee olukorda paremaks, et täna ärgates oli kutil nina tatine ja tervitame jälle haiguseid! Fck! Meenub vestlus apteekriga, kui ma küsisin NaCl lahust suuremas potis, mitte nendes väikestes ampullides. Andis mulle siis pooleliitrise arvustava kommenteeriga, et te ei suuda seda küll mitte kuidagi ära kasutada! Mul on see OTSAS!!! Kogu aeg on ju nohu-köha ja aurumasin töös!
Kogu olukorda ei tee lihtsamaks ka need muutuvad olud. Terveks igavikuks ju plaanid tehtud, ettevalmistused käimas. Ja siis ütleb keegi, et tead, jääb ära! Šokk! Ehmatus! Kerge pettumus! Hakkad muudatusi tegema, planeerid asju ümber. Juba lepid uue olukorraga. Ja siis tuleb PÕMM, ikka ei jää ära! Tee plaanid tagasi ümber! Arghhh! Närvikulu on metsik! Üks päev korraga enam ei kehti. Uueks juhendiks on üks minut korraga!
Ärge siis unustage WoL programmiga liitumast ja tehke ikka rohkem sisutuid postitusi, sest kõik ju ometi armastavad neid! :D
Mina küll nii tänulik pole. Kiire aeg võiks ometi otsa saada! Mu skleroos ei aita ka sellele kõigele kaasa. Kuna see arvutipõhine kalendriplaneerimine ja task-list minu puhul eriti ei tööta, siis olen välja töötanud kalendri ja teemalehtedega märkmikuga süsteemi. Outlook'is on kolleegidel hea ülevaade, kas mul üldse vaba aega on ja selles märkmikus liigutan märksõnadega postiteid ühest kohast teise, kuni ma nad lõpuks hunti lasen üks hetk. Selle arvutipõhise task-listiga ongi see jama, et need ülesanded jäävad alati üles ja ma ei suuda seda listi kunagi ära tühjendada. Paberitega käib kogu värk minu jaoks tõhusamalt. Ühesõnaga, mul on süsteem! Ja lisaks riiulis sahtlid, iga teema jaoks oma vahe. Muidu oli mul kogu aeg selline paberikuhi laual, täielik kaos teiste jaoks, üritan nüüd kuidagi korrektsem välja paista ja oma paberimajandust nii majandada, et ka teised suudaks mu süsteemist midagi üles leida. Sest see on ju minu viimane nädal!
Jah. Hakkab minu viimane nädal! 6 päeva pärast lendan ära. Üksi. On küll õudne! Ma pole Kutsikast üle 2 öö eriti lahus olnud. Üks kord pea 4 aastat tagasi sai kogemata neljaks ööks ära mindud. Ja nüüd siis terveks igavikuks! Muidugi ei tee olukorda paremaks, et täna ärgates oli kutil nina tatine ja tervitame jälle haiguseid! Fck! Meenub vestlus apteekriga, kui ma küsisin NaCl lahust suuremas potis, mitte nendes väikestes ampullides. Andis mulle siis pooleliitrise arvustava kommenteeriga, et te ei suuda seda küll mitte kuidagi ära kasutada! Mul on see OTSAS!!! Kogu aeg on ju nohu-köha ja aurumasin töös!
Kogu olukorda ei tee lihtsamaks ka need muutuvad olud. Terveks igavikuks ju plaanid tehtud, ettevalmistused käimas. Ja siis ütleb keegi, et tead, jääb ära! Šokk! Ehmatus! Kerge pettumus! Hakkad muudatusi tegema, planeerid asju ümber. Juba lepid uue olukorraga. Ja siis tuleb PÕMM, ikka ei jää ära! Tee plaanid tagasi ümber! Arghhh! Närvikulu on metsik! Üks päev korraga enam ei kehti. Uueks juhendiks on üks minut korraga!
Ärge siis unustage WoL programmiga liitumast ja tehke ikka rohkem sisutuid postitusi, sest kõik ju ometi armastavad neid! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar