Eile peale trenni istusin elutoa põrandal ja venitasin oma kangeid konte. Kassil oli muidugi nalja nabani ja tohutult põnev, ei juhtu just tihti, kui mõni täiskasvanu ennast pikali viskab ja aelema hakkab. Väga mõnus rammestus oli sees! Ja siis ma hakkasin mõtlema, mis mind selle jäähoki juures ometigi köidab? Pole ju üldse naiselik ala.
Kunagi eelmise aasta märtsis sai pulli tehtud ja täisvarustuses hokit mindud proovima. Sel hetkel tundus see ilmselt kõige absurdsema ja totrama asjana, mida üldse proovida! Ega muidu poleks ju läinudki! Tänaseks käin ma regulaarselt jääl ja üritan Kutsikas sama usku tekitada! Jäähoki on lihtsalt nii lahe!!!
Imeline maailm! Alustuseks on jäähoki ja uisutamine täiesti teine maailm! Kui tihti sa ikka jääle satud? Või veel enam, paned mingid metalljupid jalge alla ja üritad kuidagipidi ennast edasi liigutada. Võta üks kaigas ka veel kätte ja hakake karjakesi ühte kummijuppi taga ajama! Täiesti mõistusevastane ju!
Tseremoonia ehk varustus! Ma lähen trenni nii suure kotiga, et see tõenäoliselt tekitab kõrvaltvaatajas hirmu! Samas on mul ilmatuma uhke olla, kui naabrimoorid ja -mehed pika pilguga järgi jäävad vaatama, sest naised lihtsalt ei käi hokikepp ja -uisud näpus! Muidugi on parajalt ebamugav sellise tavaariga pidevalt ringi kooserdada, kuid samas tagab see polstrihunnik igakordse tseremoonia. Sa tuled omasugustega jupp aega varem kohale ning te koos hakkate trenniks valmistuma. Ikka tuleb aidata sukatrippe kinni panna või otsida kedagi, kellel veel teipi oleks, millega põlvekad korralikult kinni tõmmata. Viimaseks ei tohi jääda, saad kohe hokikepiovatsioonide osaliseks! Väike võistlusmoment ka!
Inimesed! Ma tõsimeeli arvasin, et hokit mängivad ainult meesnaised! Sellised habemega paksud töllakad mehelaadsed tegelased, kes paistavad välja nagu mehed, aga keda pole varustusega lihtsalt õnnistatud. Minu imestus oli suur, kui esimesel proovitrennil hakkas garderoobi neid sätitud daame sisse sadama! Need naised, kes hokit käivad mängimas, on kaunitarid! Nad hindavad ilu ja graatsiat! Ja nad on julged! Julgevad teha asju, mis neile meeldib! My kind of ppl!
Kuuluvustunne! Miks mulle ei meeldi spordiklubides rühmatreeningutes käia? See on selline vabrikulaadne asi, kus sa käid mingi seltskonnaga koos vehkimas, enamasti on pool rahvast täiesti võõras! Hoki on ristivastupidi. See on kindel piiratud seltskond, kellega on sul see üks konkreetne siduv element! Sa näed neid iga trenn, sul tekib nende inimestega side, sõprus! Omad naljad! Kuigi me kõik seal võistlustel ei käi, siis ometigi oleme me kui üks meeskond! Eriti on see tunda pärast väsitavat trenni, kui riietusruumis istud matsaki maha, vaatad teisi samasuguseid väsinud naisi ja tajud, et me oleme kõik koos selles samas jamas! :)
Räme koormus! Hoolimata sellest, et meil käib väga erineva tasemega tütarlapsi trennis, siis tegelikult samu harjutusi saab teha väga erineva raskustasemega. See aga tähendab, et kui korralikult trenni teha, siis sul on loetud minutite jooksul vähemalt kolm korda surm silme ees ning võhm väljas. Samas saab seda ka teisipidiselt ära kasutada, kui ikka üldse ei jaksa enam käsigi liigutada, siis lihtsalt võtad veidike tuure maha!
FUN! Ja kui tehniline pool on edukalt läbitud, siis lastakse loomaaed jääle lahti litrit auku lükkama! Uisutad, kogud kiirust ja põmm vastu seina, sest pidurdamine ei tule ikka üldse välja! Ja uuesti otsast peale! Vahepeal niidad teisi maha, niidetakse sind maha ja vahest õnnestub isegi püsti jääda! Tekib hasart! Ning muidugi on parajalt emotsionaalne ka! Inimesed on juba kord sellised perverdid, kukkumine on naljakas!
Muidugi edevus! Kui lahe on vaadata inimeste reaktsioone, kui kuskilt tuleb välja, et ma käin hokitrennis. Sõnastan seda justnimelt nii, sest hokit ma veel ei mängi. See on pigem mängu segamine, mida ma jääl praegu korda saadan. Aga teistele pole vahet! Sõna "jäähoki" võtab kogu tähelepanu endale! Siis vaadatakse pika pilguga, loetakse hambad suus üle ning vangutatakse ainult pead! Kallid, see ei ole üldse nii hull! Sul on ju vammused igal pool peal! :)
Kui muidu tehakse igasugu asjade üle nalja, siis hokiteemat pole keegi julgenud isegi puudutada! Sellega igaüks ikka rinda ei julge pista! Nii et viimane, kuid ilmselt kõige olulisem, mida välja tuua - auväärsus!
Kui nüüd veel olümpiale ka saaks... :D
Kunagi eelmise aasta märtsis sai pulli tehtud ja täisvarustuses hokit mindud proovima. Sel hetkel tundus see ilmselt kõige absurdsema ja totrama asjana, mida üldse proovida! Ega muidu poleks ju läinudki! Tänaseks käin ma regulaarselt jääl ja üritan Kutsikas sama usku tekitada! Jäähoki on lihtsalt nii lahe!!!
Imeline maailm! Alustuseks on jäähoki ja uisutamine täiesti teine maailm! Kui tihti sa ikka jääle satud? Või veel enam, paned mingid metalljupid jalge alla ja üritad kuidagipidi ennast edasi liigutada. Võta üks kaigas ka veel kätte ja hakake karjakesi ühte kummijuppi taga ajama! Täiesti mõistusevastane ju!
Tseremoonia ehk varustus! Ma lähen trenni nii suure kotiga, et see tõenäoliselt tekitab kõrvaltvaatajas hirmu! Samas on mul ilmatuma uhke olla, kui naabrimoorid ja -mehed pika pilguga järgi jäävad vaatama, sest naised lihtsalt ei käi hokikepp ja -uisud näpus! Muidugi on parajalt ebamugav sellise tavaariga pidevalt ringi kooserdada, kuid samas tagab see polstrihunnik igakordse tseremoonia. Sa tuled omasugustega jupp aega varem kohale ning te koos hakkate trenniks valmistuma. Ikka tuleb aidata sukatrippe kinni panna või otsida kedagi, kellel veel teipi oleks, millega põlvekad korralikult kinni tõmmata. Viimaseks ei tohi jääda, saad kohe hokikepiovatsioonide osaliseks! Väike võistlusmoment ka!
Inimesed! Ma tõsimeeli arvasin, et hokit mängivad ainult meesnaised! Sellised habemega paksud töllakad mehelaadsed tegelased, kes paistavad välja nagu mehed, aga keda pole varustusega lihtsalt õnnistatud. Minu imestus oli suur, kui esimesel proovitrennil hakkas garderoobi neid sätitud daame sisse sadama! Need naised, kes hokit käivad mängimas, on kaunitarid! Nad hindavad ilu ja graatsiat! Ja nad on julged! Julgevad teha asju, mis neile meeldib! My kind of ppl!
Kuuluvustunne! Miks mulle ei meeldi spordiklubides rühmatreeningutes käia? See on selline vabrikulaadne asi, kus sa käid mingi seltskonnaga koos vehkimas, enamasti on pool rahvast täiesti võõras! Hoki on ristivastupidi. See on kindel piiratud seltskond, kellega on sul see üks konkreetne siduv element! Sa näed neid iga trenn, sul tekib nende inimestega side, sõprus! Omad naljad! Kuigi me kõik seal võistlustel ei käi, siis ometigi oleme me kui üks meeskond! Eriti on see tunda pärast väsitavat trenni, kui riietusruumis istud matsaki maha, vaatad teisi samasuguseid väsinud naisi ja tajud, et me oleme kõik koos selles samas jamas! :)
Räme koormus! Hoolimata sellest, et meil käib väga erineva tasemega tütarlapsi trennis, siis tegelikult samu harjutusi saab teha väga erineva raskustasemega. See aga tähendab, et kui korralikult trenni teha, siis sul on loetud minutite jooksul vähemalt kolm korda surm silme ees ning võhm väljas. Samas saab seda ka teisipidiselt ära kasutada, kui ikka üldse ei jaksa enam käsigi liigutada, siis lihtsalt võtad veidike tuure maha!
FUN! Ja kui tehniline pool on edukalt läbitud, siis lastakse loomaaed jääle lahti litrit auku lükkama! Uisutad, kogud kiirust ja põmm vastu seina, sest pidurdamine ei tule ikka üldse välja! Ja uuesti otsast peale! Vahepeal niidad teisi maha, niidetakse sind maha ja vahest õnnestub isegi püsti jääda! Tekib hasart! Ning muidugi on parajalt emotsionaalne ka! Inimesed on juba kord sellised perverdid, kukkumine on naljakas!
Muidugi edevus! Kui lahe on vaadata inimeste reaktsioone, kui kuskilt tuleb välja, et ma käin hokitrennis. Sõnastan seda justnimelt nii, sest hokit ma veel ei mängi. See on pigem mängu segamine, mida ma jääl praegu korda saadan. Aga teistele pole vahet! Sõna "jäähoki" võtab kogu tähelepanu endale! Siis vaadatakse pika pilguga, loetakse hambad suus üle ning vangutatakse ainult pead! Kallid, see ei ole üldse nii hull! Sul on ju vammused igal pool peal! :)
Kui muidu tehakse igasugu asjade üle nalja, siis hokiteemat pole keegi julgenud isegi puudutada! Sellega igaüks ikka rinda ei julge pista! Nii et viimane, kuid ilmselt kõige olulisem, mida välja tuua - auväärsus!
Kui nüüd veel olümpiale ka saaks... :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar