Täna päeval väljas käies jõudsin ma äratundmiseni. Selline Eureka hetk käis korraks läbi. Ma olen vaba! Vaba selles mõttes, et ma ei pea mitte kellelgi ennast põhjendama, mitte kellelegi aru andma, mitte kellegagi arvestama (Präänik ei loe, tema nagu väike kaisuloom, kelleta ei kujuta elu ettegi!). Ja mu hing on ääreni täis armastust! Kahju kohe, et seda kellelegi jagada pole! Aga maru õnnelik olen selle üle, et vähemalt ei anna ma seda armastust kellelegi, kes sellest ei hooli!
Teoorias on mul vähemalt 2 õhtut nädalas ainult enda tarbeks. Seda on kordades rohkem kui varem! Ma ei oska selle ajaga midagi pealegi hakata! :) Ja jällegi jõuan ma mõttele, et kas tõesti varem ei saanud härra mulle isegi ühte õhtut nädalas garanteerida? Kõlab kuidagi idiootselt, et üks inimene jääbki kodu ja pere orjaks ja teine võtab seda enesestmõistetavalt. Ning muidugi mina ju väikse torina saatel täiesti leppisin olukorraga! Selles mõttes on kogu see tobe olukord minu jaoks hoopis üks suur pääsemine! Pole halba ilma heata! :)
Teoorias on mul vähemalt 2 õhtut nädalas ainult enda tarbeks. Seda on kordades rohkem kui varem! Ma ei oska selle ajaga midagi pealegi hakata! :) Ja jällegi jõuan ma mõttele, et kas tõesti varem ei saanud härra mulle isegi ühte õhtut nädalas garanteerida? Kõlab kuidagi idiootselt, et üks inimene jääbki kodu ja pere orjaks ja teine võtab seda enesestmõistetavalt. Ning muidugi mina ju väikse torina saatel täiesti leppisin olukorraga! Selles mõttes on kogu see tobe olukord minu jaoks hoopis üks suur pääsemine! Pole halba ilma heata! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar