Elu on nii üürike. Täna Lemmy surma kohta uudist kuulsin, jäin lihtsalt seisma. Nii lihtsalt ta läinud oligi. Mõtted hakkasid lippama elu hapruse teemadel. Ja muidugi kuidas olla õnnelik... Ja siis ma lihtsalt läksin tööpäeva lõppedes autosse ja pisardasin. Sest on asju, mida saab ise kontrollida, aga on ka terve rida asju, mille üle puudub igasugune jõud. Üks neist on üksindus... Jah, mul on toredad sõbrannad, mul on väga kift poeg, mul on väga nutikas kiisu, mul on telefonikõne kaugusel kallis ema. Ja mul pole mitte kedagi, kes minuga lihtsalt koos oleks... Ja selle jaoks ei ole mul mitte midagi ära ka teha :(
Nii irooniline. Minu suurim hirm on üksindus!
Nii irooniline. Minu suurim hirm on üksindus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar