Eile oli mul omamoodi aastapäev. Täpselt samal ajal eelmine aasta toimus minu elus korraga hulk erinevaid sündmusi ja kõik, mida teadsin, seda enam polnud. Jäid ainult tühjus, ärevus ja teadmatus. Tagant järele võib öelda, et minu väike maailm varises kokku. Päris suur tragöödia.
Möödunud on 365 päeva ja ilmselt olen teinud sellest mõningad järeldused, muutnud oma elu ja arusaami asjadest, minuga on juhtunud asju, mida ehk poleks kunagi arvanudki võimalikud olevat. Kõige selle tulemusena oli eilne väike aastapäev täis nii suurt naeru, pulli, teravusi, et kui eilselt jõuluistumiselt kodu poole veeresin, siis ma oskasin ainult totakalt irvitada. No kuhu ma nüüd küll sattunud olen? :D
Esimene töönädal on olnud nii tihe, et tundub, nagu oleksin juba mitu kuud tööpostil olnud. Eks on olnud ka pilvisemaid päevi, kuid üldine tunne on positiivne. See kõik ongi nagu seiklusfilmis, just nagu mu sisetunne ennustas. Täiesti teine maailm, kus juhtub asju, mida sa ei oska uneski näha!
Ühe asja üle küll nutaksin, ma tunnen väga taustaraadiost puudust! Kohe väga! Aga kollegid armastavad vaikust! Tuleb ennast klappidega harjutada...
Möödunud on 365 päeva ja ilmselt olen teinud sellest mõningad järeldused, muutnud oma elu ja arusaami asjadest, minuga on juhtunud asju, mida ehk poleks kunagi arvanudki võimalikud olevat. Kõige selle tulemusena oli eilne väike aastapäev täis nii suurt naeru, pulli, teravusi, et kui eilselt jõuluistumiselt kodu poole veeresin, siis ma oskasin ainult totakalt irvitada. No kuhu ma nüüd küll sattunud olen? :D
Esimene töönädal on olnud nii tihe, et tundub, nagu oleksin juba mitu kuud tööpostil olnud. Eks on olnud ka pilvisemaid päevi, kuid üldine tunne on positiivne. See kõik ongi nagu seiklusfilmis, just nagu mu sisetunne ennustas. Täiesti teine maailm, kus juhtub asju, mida sa ei oska uneski näha!
Ühe asja üle küll nutaksin, ma tunnen väga taustaraadiost puudust! Kohe väga! Aga kollegid armastavad vaikust! Tuleb ennast klappidega harjutada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar