Ma olen ennegi tõdenud, et olen seda tüüpi inimene, et kui on hästi, siis ikka nii, et igal rindel on hästi! Kui aga kiiva kisub, siis ikka täiega ja maksimaalselt. Seda nii asjade kokkulangevuse kui ka mu enda emotsionaalsuse mõttes. Ühest äärmusest teise. Vahepealset väga ei aksepteeri ilmselt.
Viisin kolmapa oma obljäädiku hooldusesse. Ülevaatus oli tarvis autol ära teha, regulaarne õlivahetus ja muu sinna juurde kuuluv samuti. Nagu võluväel lisandus sinna veel põnevaid avastusi nagu väga ribastunud geneka rihm, mis seletab ka viimase aja akuprobleemid, amordipadjad, sumpsi auk ja mingi sokk kuskil läbi augu ripakil. No ja nii see kujunes. Minu autoeelarve läks kolmekordselt lõhki!
Kogu see rahastress tõmbas sellise pinge üles, et ma järgmine päev lihtsalt valutasin pead. Ükski rohi ei aidanud, ka pea vastu seina tagumine ei muutnud olukorda. Isegi hullemaks mitte. Õhtul oli aias lastevanemate koosolek, kust koju jõudsin sileda aju ja vappekülmadega. Muidugi palavik! Ajee, just seda mul tarvis oligi!
Ja siis kodus, astun vannituppa, et nägu pesta. Hakkan kapist pesuvahendit võtma ja plauhti mu uhke Carolina Herrera parfüüm keset põrandat ja pudel miljoniks killuks! Ma ei hakka mainima, et see mu lemmiklõhn oli. Pole mõtet ka vist seda kirjeldada, kuidas kogu seda pahnotti pole väga võimalik elamisest välja saada. Üks vurts kvaliteetset parfüümi on päris vänge, korruta see nüüd terve pudelitäiega! Ainuke lohutus, et ootamatult tuli suvi ja lahtiste akendega on päris hea magada!
Tõin täna lõpuks Katatonia viimase live albumi Nailboardist ära. Panin autos peale muidugi ja pidin tõdema, et kui täna peaks keegi mind kirjeldama läbi muusika, siis just see bänd oleks mina. Kuramuse kahju, et mul nii palju elevante kõrvad ära on tallanud. Aga samas on mul hea meel, et maailmas on keegid, kes suudavad teha asja, mis mind nii väga kõnetab!
Ja siis teatas mu 3a5k laps, et ta tahab nüüd issi juurde! Ma pean nüüd kohe issile helistama, ta peab kohe järgi tulema ja koju ta enam ei tule! ... Minu kolmene?!?!?! Mul pole õrna aimu, kelle eeskujul ta sellist juttu võiks ajada või kust ta seda üldse võtab. Palju ta oma sõnade tähendusest üldse arugi saab? Aga seda oli nii valus kuulata, et halvas täitsa ära... Mõelda vaid, mida võib neljane veel öelda? Või neljateistkümnene? Eeldusel muidugi, et ta homme kohe issi juurde ei koli...
Viisin kolmapa oma obljäädiku hooldusesse. Ülevaatus oli tarvis autol ära teha, regulaarne õlivahetus ja muu sinna juurde kuuluv samuti. Nagu võluväel lisandus sinna veel põnevaid avastusi nagu väga ribastunud geneka rihm, mis seletab ka viimase aja akuprobleemid, amordipadjad, sumpsi auk ja mingi sokk kuskil läbi augu ripakil. No ja nii see kujunes. Minu autoeelarve läks kolmekordselt lõhki!
Kogu see rahastress tõmbas sellise pinge üles, et ma järgmine päev lihtsalt valutasin pead. Ükski rohi ei aidanud, ka pea vastu seina tagumine ei muutnud olukorda. Isegi hullemaks mitte. Õhtul oli aias lastevanemate koosolek, kust koju jõudsin sileda aju ja vappekülmadega. Muidugi palavik! Ajee, just seda mul tarvis oligi!
Ja siis kodus, astun vannituppa, et nägu pesta. Hakkan kapist pesuvahendit võtma ja plauhti mu uhke Carolina Herrera parfüüm keset põrandat ja pudel miljoniks killuks! Ma ei hakka mainima, et see mu lemmiklõhn oli. Pole mõtet ka vist seda kirjeldada, kuidas kogu seda pahnotti pole väga võimalik elamisest välja saada. Üks vurts kvaliteetset parfüümi on päris vänge, korruta see nüüd terve pudelitäiega! Ainuke lohutus, et ootamatult tuli suvi ja lahtiste akendega on päris hea magada!
Tõin täna lõpuks Katatonia viimase live albumi Nailboardist ära. Panin autos peale muidugi ja pidin tõdema, et kui täna peaks keegi mind kirjeldama läbi muusika, siis just see bänd oleks mina. Kuramuse kahju, et mul nii palju elevante kõrvad ära on tallanud. Aga samas on mul hea meel, et maailmas on keegid, kes suudavad teha asja, mis mind nii väga kõnetab!
Ja siis teatas mu 3a5k laps, et ta tahab nüüd issi juurde! Ma pean nüüd kohe issile helistama, ta peab kohe järgi tulema ja koju ta enam ei tule! ... Minu kolmene?!?!?! Mul pole õrna aimu, kelle eeskujul ta sellist juttu võiks ajada või kust ta seda üldse võtab. Palju ta oma sõnade tähendusest üldse arugi saab? Aga seda oli nii valus kuulata, et halvas täitsa ära... Mõelda vaid, mida võib neljane veel öelda? Või neljateistkümnene? Eeldusel muidugi, et ta homme kohe issi juurde ei koli...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar