Wow. Ma käisin väljas. Nagu niimoodi väljas, et ma ei pidanud kella peale koju tulema. Ma võisin olla kauem kui kaks tundi. Midagi uut minu jaoks! Ja see oli nii ulmeliselt fantastiline! Me ei teinud midagi erilist, käisime tsikkidega kinos täiesti suvalist filmi vaatamas, võtsime nurgapealsest poest paar peeti ja lahendasime need ära. Tegime lolle pilte, saime tuttavaks noorte naabritega, kellel oli ka parasjagu pidu ning lõpetuseks tantsime klubis. Hakkasingi juba jonnima ja ära väsima ja siis tuli miski trummar Rammsteini ja Metallicat mängima! See tõmbas täiega käima! Lõpuks veeti mind jõuga ära ja uksel ütles keegi lihtsalt, et ma olen kõige ilusam ja ta hea meelega tutvuks minuga. Ise vaatas väga sügavalt silma sisse. See oli nii spontaanne ja aus, et liigutas mind hingepõhjani! Wow. Ma olen tänasest õhtust (loe: ööst) täiesti lummatud! Ma arvasin, et minuga selliseid lihtsaid ja toredaid asju ei juhtu! Õnneks arvasin valesti!
1 kommentaar:
Juhtub :) Asju juhtub. Kui sa annad neile võimaluse (elik ei istu lihtsalt tujutult koduseinte vahel ühel, teisel või kolmandal põhjusel).
Läksin kord katkisena kohvikust tänavale suitsu tegema... ja siis üks naine järgnes mulle, seisis mu kõrvale, küsis kasm inuga rääkida võib, et ta vaatas mulle järgi ja TUNDIS, et peab tulema ja minuga rääkima... Tegime suitsu, rääkisime... Aga uba selles, et ma hakkasin vaid mõnedk uud varem suitsu tegema jälle AINULT sel põhjusel, et anda kellelegi (millelegi? elule? saatusele? juhusele?) võimalus minuga sotsialiseeruda... Ja, ups eksole...
Nii et elus juhtub. Asju. KUI sa annad välisele maailma võimaluse. Get used to it, it's fucking awesome ;)
j.
Postita kommentaar