Nii lahe, et on inimesed, kelle tegemistest lugedes selline ülevoolav joovastus ning südamesoojus peale tuleb! Sellistel momentidel tunnen, et maailmas on tõepoolest veel headus olemas. Kõik polegi veel kadunud! Nüüd võiks ma endas ka selle headuseidu üles leida, ehk õnnestub sellest ka korralik puu kasvatada! Hetkel tegelen veel otsimisega :P

Trenniga ongi pekkis. Või noh, pekki on ikka nii nagu varem, trenni enam pole! Kipsi ka pole, võtsin maha, sest pidin lapse arstile toimetama ja ma jäärapäiselt arvasin, et ainuõige variant on see, kui ma ta ise kohale sõidutan. Tegin endale karuteene. Teisipäeval käisin invapoes ortoosi järel, sest ei kannatanud selle jalaga olla. Korra eemaldatud kips pole uuesti külge sidudes üldse nii hea kips enam. Kasutatud värk! See ortoos seevastu on küll imeloom! Vahepeal on isegi tunne, et jalg on täitsa terve. See tunne läheb aga väga ruttu ära, kui peaks jalga katsuma või ortoosi maha võtma.

Selle palava ilma üle ka ei kurda. Nädal aega sain ilusat kevadet ainult läbi akna nautida. Selline vangi tunne tuli peale. See üks ja ainuke ilusate ilmadega nädal terve aasta peale ja ma pean seda klaasi tagant vaatama! Õudne, milline pettumus mul hinges oli. Seevastu kõnkasin täna 26-kraadises soojuses suure naudinguga, hing mõnu täis! Fantast! Lõpuks ometi! Miks ei võiks me sellises kliimas paikneda, kus seda sooja ja suve mõistlikus koguses on ehk siis tunduvalt rohkem kui 2012 aasta jooksul meie pikkus- ja laiuskraadidel?